Euroopa kuriteoennetuse peaauhinna, 10 000 eurot, pälvis Põltsamaa ühisgümnaasiumi küberkaitseõppe projekt.
Põltsamaa ühisgümnaasium hakkas 2015. aastal esimese üldhariduskoolina õpetama küberkaitset. Programmi kuulub neli küberkaitse kursust: infoühiskond, infotehnoloogia ja turvalise võrgunduse alused, digiturvalisus ja krüptograafia ning sissejuhatus mehhatroonikasse.
Küberkaitse peaks olema kõikide koolide õppekavas
Põltsamaa ühisgümnaasiumi õppealajuhataja ja küberkaitse õppesuuna idee algataja Tiia Miksoni sõnul seisnes programmivajadus selles, et lapsed omandaksid sotsiaalselt vastutustundliku käitumise ja seaduste järgimise harjumused juba koolis. “Noortele, kes on endast arust veebikasutamisel tõelised tarkpead, tuleb juba algklassides anda küberkeskkonnas turvalise ja seaduskuuleka käitumise oskused ja harjumused. Samuti teadmised seaduse rikkumisega kaasnevatest mõjutusmeetmetest. Reaalne elu näitab, et küberkaitse tuleks võimalikult kiiresti lülitada kõigi koolide õppekavadesse, sest küberkuritegusid panevad toime ning nende ohvriks langevad üha nooremad lapsed,” ütles Mikson.
Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktori Aimar Arula sõnul tõi võit neile tõelise rõõmu. “Eks me ikka lootsime ka, et oleme selle auhinna väärilised. Loomulikult oli meil tõsiseid konkurente,” lisas ta.
Arula sõnul tähendab tunnustus, et nad tegelevad õige asjaga. 10 000 võidueuroga saab kool küberkaitsesuunda ja IT-d koolis arendada. “Meie jaoks pole küsimust, kuhu see raha panna. Kui auhind käes, siis arutame, mõtleme ja otsustame. Püüame leida meie jaoks võimalikult efektiivse variandi,” tunnistas koolijuht.
Küberhügieeni on vaja arendada
Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas auhinda üle andes, et küberturvalisuse eest tuleb võidelda järeleandmatult. “On paratamatu, et digitaliseerimisega muutub ühiskond haavatavaks üha uutele küberohtudele. Just seetõttu tuleb meeles pidada, et küberkurjategijad, olgu nad üksikisikud või grupeeringud, ei puhka ja nii nagu muutuvad nutikamaks seadmed meie taskus, muutuvad nutikamaks ka nemad. Me peame selleks valmis olema ning panustama inimeste digitaalse kirjaoskuse parandamisse ja teadlikkuse tõstmisesse, just nii nagu seda on teinud kõik need 18 projekti, kes tunnustuse saamiseks on esitatud,” sõnas Reinsalu.
Siseminister Andres Anvelt märkis, et küberkuritegevusega võitlemise kõrval ei tohi ära unustada inimestevaheliste suhetega tegelemist, millest saab enamasti alguse ka vägivald kübermaailmas. “Loodan, et järgmistel aastatel võib näha projekte näiteks lähisuhtevägivalla ennetamiseks. Kübermaailmas toimuv võib viia küberkiusamise ja radikaliseerumiseni, aga tihtilugu on selle taga luust ja lihast inimestega füüsilises maailmas tehtu. Lähisuhtevägivald on probleem terves Euroopas ja paraku vägivald tekitab vägivalda,” sõnas siseminister.
Euroopa kuriteoennetuse võrgustik pani 20. korda välja parima Euroopa kuriteoennetuse projekti auhinna, mille fookuses oli tänavu küberturvalisus. Konkursil osalenud 18 riigi seast pälvis peaauhinna Eesti, keda esindas Põltsamaa ühisgümnaasiumi küberkaitse õppe projekt.
HELVE LAASIK
