Parem hilja kui…

Emadepäeva tähistatakse maikuu teisel pühapäeval, kuid aasta ema tiitliga on maakonnas emasid pärjatud ka varem või hiljem. Nii ka seekord, kui Jõgevamaa kolm allesjäänud omavalitsust korraldasid selle tähtsündmuse möödunud reedel. Puurmani uhkesse mõisahoonesse olid kutsutud lisaks külalistele tänavuse aasta ema üheksa nominenti, kelle seast kuulutati välja aasta ema 2018.

Pärast maavalitsuste kaotamist eelmise aasta lõpus on mitmed ühised maakondlikud ettevõtmised jäänud pehmelt öeldes laokile. Uutel suurtel omavalitsustel on hetkel niigi tööd ja segadust kuhjaga. Paljud senimaani iseenesestmõistetavalt toiminud ettevõtmised ja sündmused on vajunud riigi sajandal aastal justkui eikellegimaale. Sama oli tegelikult lugu ka aasta ema väljakuulutamisega.

Seekord näitas initsiatiivi üles Põltsamaa vald ning Jõgeva ja Mustvee tulid toeks. Kokkuvõttes sai väärikas sündmus peetud ning maakonna aasta emade nimekirja lisandus Meeli Nõmme. Kuid samas on kuulda, et järgmisel aastal enam nii ei jätkata, sest kõigil osapooltel ei olevat selleks huvi. Sel juhul valitaks aasta ema kolmes vallas, mitte aga enam maakonnas.

Nii kahaneb maakonna kui institutsiooni väärtus taas tükikese võrra. Tekib küsimus, et kui meil seda ühendust nimega maakond enam endal vaja pole, kas on seda siis teistel tarvis? Kui me ise maakonna nime ei väärtusta, kes seda siis meie eest tegema peaks? Kuigi haldusreform hiilib Eestimaal tasapisi edasi, tasuks vähemalt seni, kui maakonnad püsivad, selle piires ka ühiselt tegutseda.   

blog comments powered by Disqus