Paphos – hea paik jooksumaratoniks

Iseenesest mõista on iga kevadine reis soojale maale nii vaimule kui ka kehale turgutuseks. Head sõbrad arvasid, et mõistlik oleks külastada märtsi alguses Küprosel Paphose linna, natuke puhata ja ühtlasi seal maratoni joosta. Kõik meie seltskonnast end maratonile ei registreerinud, oli ka poolmaratonil osalejaid ning 10 ja 5 kilomeetri läbijaid, igaüks oma soovidele ja võimetele vastavalt.


Ettevalmistused reisiks algasid juba sügisel. Lennupiletite muretsemise tegi keeruliseks, et märtsis pole veel suur suvitushooaeg alanud ja lennuühendus veidi keerulisevõitu. Minnes peatusime Londonis, et järgmisel päeval edasi Küprosele suunduda. Veidi ärevaks tegi aga Londonit tabanud külmalaine, mis tõi kaasa lume ja suure kaose. Õnneks kulgesid meie lennud plaanipäraselt.

Paphos võttis meid vastu soojuse ja päikesega, üsna harjumatu oli.  Ajaloost niipalju, et Rooma ajal oli Paphos ka Küprose pealinn, täna kuulub see UNESCO maailmapärandi nimistusse ja aastal 2017 oli just see linn üks Euroopa kultuuripealinnu.

Rada raskete killast

Päev enne maratoni külastasime Expot. Kui mujal maailmas oleme harjunud, et see on koht, kus spordikaupade tootjad oma toodangut pakuvad ja reklaamitakse maratone, siis Paphosel oli vaid üks napivõitu toake, kust saime kätte oma stardimaterjalid. Ei mingit kaubandust ega tingel-tangelit. Kõik välismaised jooksjad said priid bussipiletid laupäevaks-pühapäevaks, maratonijooksjate stardimaterjalideks olid  infovoldik linna kohta, linna kaart ja stardinumber ning pakikleeps. Ei mingeid reklaame, mida hiljem lihtsalt prügikasti visata.

Pühapäeva varahommikul tuli ette võtta paarikümneminutiline bussisõit. Meie elukoht oli valitud just nii, et paari minutiga jõudis bussijaama. Kõik maratonijooksjad sõidutati Petra tou Romiou’sse. Seal asub kalju, kus armastuse ja ilu jumalanna Aphrodite legendi kohaselt merevahust sündis ja rannale astus. Ja just sealt algas maraton. Varahommikune päikesetõus oli kaunis, tegime hulga fotosid.

Maratoni stardi ajal kell 7.30 oli üsna jahe, kuid päike hakkas peagi kõrvetama. Jooksu alustasime kohe kena tõusuga ja neid tõuse jätkus maratoni esimesse poolde veel ja veel. Rajaprofiil oli pigem raske kui kerge. Olin just vahetult läbi põdenud gripi ja nii kujunes minu maraton pigem korralikuks matkaks. Jooksu teine pool oli üsna tüütu, sest ühte mitmekilomeetrist maanteelõiku tuli läbida kolm korda, enne kui sai alla linna pöörata.

Kui meie siin oleme harjunud, et kõikjal on abiks tehnika, siis pöördekohas olid korraldajad, kes paberile üles märkisid, kes kuhu ja millal jooksis, ilmselt see süsteem töötas. Rajal ajasin pikemalt juttu Vene päritolu jooksja Vitaliga, kes Paphosel jooksis oma 206. maratoni. Maailm on väike: tema sõber kavatses  nädal hiljem Tallinna tulla, kus toimus ülemaailmne taliujumise võistlus. Samuti saime jagada oma muljeid Riia ja Peterburi maratonist. Tallinnas oli mees viimati käinud 1972. aastal, soovitasin tal ka Tallinna maraton plaani võtta.

Medal kaela – ja kõik

Raja teine pool kujunes mulle raskeks, ilm oli liiga kuum, ikkagi üle 20 soojakraadi ja see va gripp oli jõu võtnud. Aga ka teistel oli raske, nii lehvitasime ikka ja jälle neile, kes edasi-tagasi lõigul vastu tulid. Ikka küsiti, et on kõik korras. Ühe taanlannaga ajasin samuti juttu, tema kurtis, et oli n-ö üle söönud ja seepärast on väga raske.

Joogipunkte oli piisavalt, iga kolme kilomeetri järel. 18. kilomeetril pakuti banaane ja 27. turgutuseks geele. Lisaks veel ka spordijooki, mis mul millegipärast eriti sees ei tahtnud püsida. Nii et „toidulaud“ oli pigem tagasihoidlik. Üldjoontes võib Paphose maratonirada pigem igavaks kui atraktiivseks pidada. Algus oli ilus ja ka viimased kilomeetrid rannapromenaadil, aga vahepealne osa oli vaid tuima töö tegemiseks ja kulgemiseks.

Enne finišit, kohaliku suure vaatamisväärsuse, vana kindluse juures oli veel ka väike tõus ja siis lõpuks saadigi finišikaare alt läbi. Ei mingit tablood aegadega, nagu enamasti harjunud oleme, medal kaela ja oligi kõik. Turgutuseks pakuti vett, apelsine, õlut. Medalid olid muide väga ilusad. Maratonijooksjatel oli see kõige suurem, lühemate distantside omad väiksemad.

Eesti jooksjad olid tublid, ainsana 5 kilomeetril osalenud Anti Kiiver oli 169. (819 osalejat), Olga Andrejeva 10 km distantsil aga võitis, Taavi Tambur oli samal distantsil neljas, poolmaratonil Jaanus Mäe üheksas. Maratonil võitis Ruth Kalda oma vanuseklassis esikoha ja Kairit Valk oli oma vanuseklassis teine. Korraldajad olid rõõmsad, sest jooksjaid oli kokku ca 3000.

Paphos on hea koht puhkuse veetmiseks,  seal on kõik võimalused heaks äraolemiseks. Sportlastele on Küpros talvisel ajal heaks ettevalmistuskohaks enne kodumaist jooksuhooaega. Perepuhkuseks on koht sobiv, eriti kui sättida kohalolek märtsi algusse, siis on võimalik ka heal kodusel ja hästi korraldatud jooksuvõistlusel osaleda.

TIINA SÄÄLIK

blog comments powered by Disqus