Kreutzwaldi muinasjuttu „Kullaketrajad” teavad kõik. Aga seda, kui vaimuka ja nüüdisaja inimest kõnetava muusikali sellest teha annab, teavad need, kes möödunud nädala lõpus Palamuse suvelaagris valminud muusikalilavastust vaatamas käisid.
MTÜ Sokuturi korraldatavad noorte suvelaagrid – nüüdseks on neid toimunud kaheksa – on kohalike hulgas juba legendaarseiks muutunud. Laulu-, tantsu- ja näitlemishuvilised noored ootavad laagrit ennast, st pingelist, aga põnevat tööd muusikali kallal, teised jälle laagri lõpulavastusi. Oodatakse, sest petta pole publik kunagi saanud, kõik muusikalid on ägedad välja kukkunud. Nii ägedad, et iga kord on tekkinud küsimus, kas Palamusel äkki mingi anomaalse nähtusega tegemist pole. Pole ju normaalne, et ühest nii väikesest paigast leiab lavatäie hästi laulda, tantsida ja näidelda oskavaid (ning seda ka tahtvaid) lapsi.
Nagu eelpool öeldud, oli tänavuse muusikali aluseks Kreutzwaldi muinasjutt „Kullaketrajad”.
See, et Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva aastal tuleks mängida eesti lugu, oli tegijatele algusest peale selge. Et selleks looks sai „Kullaketrajad”, oli osalt süüdi dramaturg Kaija Maarit Kalvet, kes loo välja pakkus ning kes oskas pealtnäha „tolmunud” teksti mõnusalt nihkesse ajada ning põimida sellesse mõnusaid kõrvalepõikeid tänapäeva.
Kaaren, kelle noorim õde-kullaketraja lossi sõnumit saatma läkitas, hakkas näiteks kohale jõudes neiu südamemurede rääkimise asemel kõigepealt kurtma hoopis ressursside ebaühtlase jaotumise üle maa ja linna vahel. Kui mitme maa targad kokku kutsuti, et nad pruuti leinava printsi südamevalust terveks raviksid, kõlasid ka pakutavad lahendused üpris tänapäevaselt. Vokke asendavad jalgrattad ja hobuseid asendavad tõukerattadki tekitasid publikus lõbusat elevust.
Teavad, mida oodatakse
Muusikali kallal alustasid kolmkümmend noort vanuses 10–18 ja lavastusgrupp, millesse kuulusid lavastaja Lennart Peep, lauluõpetajad Helen Kirsi (tema oli ka laulude autor) ja Karmo Toome ning tantsuõpetaja Merleen Läänemägi, vormiliselt tööd küll esimesel laagripäeval, ent tegelikult olid paljud asjad selleks ajaks juba tehtud. Rollid jagati näiteks juba jaanuaris, ka ühislaulude-tantsude harjutamiseks käidi mõned korrad varem koos ning solistid harjutasid oma laule Karmo ja Heleni käe all individuaaltundides. Nii saadi laagris lavastust enam-vähem kohe n-ö kokku panema hakata ja suudeti see viie päevaga lavavalmiks küpsetada.
„Paljud noored on laagris mitmendat korda. Nad teavad juba, mida neilt oodatakse, ja oskavad end vajalikul hetkel kokku võtta,” ütles laagri projektijuht Sirje Kiis.
„Kullaketrajate” esietendus oli möödunud reedel, laupäeval anti veel kaks etendust. Vähemasti laupäevahommikuse etenduse lõppedes tõusis publik noori muusikalistaare tänades püsti. Peaosades, noorima kullaketrajast õe ja kuningapoja rollis astusid üles Marleen Reiljan ja Oskar Kevvät. Mõlemad tunnistasid, et peaosa mängida oli päris keeruline. Oskar pidas kõige raskemaks teksti pähesaamist, Marleen aga hoopis seda, et tuli kuningapoja ümbert kinni võtta. Aga laager meeldis mõlemale väga, nii nagu kaarnat kehastanud Ethel-Meriel Soodlalegi.
„Laager oli väga äge. Päevad olid küll pingelised, aga kogu aeg juhtus mingeid naljakaid apse, mis vaheldust tõid,” ütles Ethel-Meriel. Nõiamoori kehastanud Egeth Kivimurd lisas, et neil kõigil on, mida kooliaasta jooksul meenutada.
Inspireeriv laager
Teatri Must Kast lavastajale Lennart Peebule oli „Kullaketrajad” juba viies koostööprojekt MTÜga Sokuturi.
„Kui materjal on hea, muusika kaunis ja lapsed vaatamata noorusele juba kogenud tegijad, siis jääb lavastaja ülesandeks vaid üksikosadest tervik kokku panna ja mingeid lahedaid asju juurde leiutada. Siinne laager ongi olnud alati väga inspireeriv. Usun, et „Kullaketrajatest” pärit lindude õrrestseen läheb näiteks uuel kujul kordamisele minu järgmises lavastuses,” ütles Lennart Peep.
Publiku hulgas viibis ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tudeng Artur Aunap, kes on kunagi ka ise Palamuse muusikalilaagris osalenud.
„Noori näitlejaid saab ainult kiita. Siin tulevad alati varjatud anded välja,” ütles Artur. „Kiitust vääris ka professionaalne heli- ja valguskujundus. Ning see, et laulude saateks tehakse laval elavat muusikat (lauljaid saatis instrumentaalansambel koosseisus Karmo Toome, Anni Zimmermann, Helen Kirsi, Madis Orr ja Kenert Koks – R.M.), andis ka palju juurde.”
Kõiki, kes „Kullaketrajate” väljatoomisel abiks olid, ei jõua siinkohal ära nimetada, ent kõik kaheksa aastat on laagri alustaladeks olnud MTÜ Sokuturi liikmed Sirje Kiis, Ave Unt ja Evelyn Merusk. Viimane kinnitas, et oktoobris antakse muusikaliga veel kaks etendust Palamuse gümnaasiumi õpilastele ja õpetajatele ning aleviku rahvale. Noortelaagri projekti toetasid Leader-programm ja Jõgeva vallavalitsus.
RIINA MÄGI
