Eelmisel nädalal tõmmati joon alla Jõgeva valla arengukava 2018 – 2028 projekti avalikele aruteludele. Viimased kokkusaamised, kus vallajuhid tutvustasid rahvale arengukava ja vastasid sellest tulenevatele küsimustele, toimusid Palamusel ja Jõgeval.
Teisipäeval Palamuse rahvamajas toimunud Jõgeva valla arengukava 2018-2028 projekti arutelu kujunes mõttevahetuseks turismi edendamise ja mainekujunduse teemal selles piirkonnas.
Sissejuhatuseks tutvustasid Jõgeva vallavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Triin Pärsim ja arenduse peaspetsialist Erki Teder arengukava projekti.
Ettevõtluse arendamisest rääkides märkis Pärsim, et paikadeks, kus sellel alal rohkem perspektiivi, on Õuna küla ja Painküla.
Vooremaa geopark aktuaalne
„Sinna on eeldused ettevõtluskeskkonna väljaehitamiseks ka riiklikku toetust saada,” kinnitas Pärsim.
Turismi vaatevinklist olulisteks sündmusteks nimetati mõttevahetusel rahvusvahelist motomatkajate kokkutulekut Jõgevatreff ning Suurt Paunvere Väljanäitust ja Laata.
Jõgeva valla elanik, hobikolumnist Jaanus Järs avaldas arvamust, et turismipiirkonnana saaks Jõgeva valda veel rohkem arendada läbi Vooremaa geopargi projekti. Ta leiab, et see võimaldaks Jõgeva valda tuua turiste kaugematestki maadest, näiteks Hiinast, ja korraldada neile paadireise Vooremaa järvedel. Järs tundis huvi Vooremaa geopargi plaani hetkeseisu vastu.
Triin Pärsim vastas, et projekt on mõnede kiireloomulisemate teemadega tegelemise tõttu tagaplaanile jäänud, kuid jätkuvalt aktuaalne.
Jõgeva vallavolikogu liige ja ettevõtja Terje Rudissaar tundis huvi, kuidas on edenenud Eesti Keskerakonna idee kujundada Jõgeva linn Jõgeva valla talve-, Torma kevade-, Kuremaa suve- ja Palamuse sügispealinnaks. Rudissaare arvates tuleks ettevõtmistega tegelemist alustada juba lähiajal. Arengukava täiendamiseks lubas Terje Rudissaar teha 120 ettepanekut.
Jõgeva abivallavanem Viktor Svjatõšev andis ülevaate perearstiteenuse osutamiseks loodava tervisekeskuse rajamisest Jõgeva haiglaga ühendatud hoonesse Piiri 4, milleks on põhjust oodata ka riigipoolset toetust.
Jõgeval palju ettepanekuid
Kolmapäeval ootasid Jõgeva vallavanem Aare Olgo, valla arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Triin Pärsim, arenduse peaspetsialist Erki Teder ning arendus- ja planeerimisspetsialist Reelika Kivimurd vallaelanikke oma arvamust avaldama Betti Alveri muuseumi.
Kohale tulnud peaaegu paarikümnele huvilisele rääkis arengukavast Triin Pärsim ning Erki Teder andis ülevaate seni laekunud ettepanekutest. Jõgeva elanik Priit Kirsimäe oli arengukava suhtes väga kriitiline ning soovitas hoolimata tähtaegadest selle tegemisega uuesti otsast alustada. Ka vallaelanik Tauno Kurel oli hulga tähelepanekuid ebakohtadest.
Jõgeva põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Viktor Nõmm võttis vaatluse alla haridusküsimused Jõgeval. „Miks te sellist ilusat asja nagu „Teeme Jõgeva vallast hariduse näidisvalla“ ometi ära ei kasuta?“ avaldas ta imestust, lisades, et see võiks isegi arengukava visioonis olla.
Peamiste ebakohtade ja arengukavas kajastamist vajavate objektidena nimetas ta Jõgeva põhikooli uue hoone projektist välja jäänud spordisaali. Ka polnud ta rahul, et arengu- ja tegevuskavas kajastub ilusti vallaametnike töötingimuste parandamine, aga Jõgeva põhikooli kehalise kasvatuse majas, endises lasketiirus, ei leita nõuetekohase valgustuse paigaldamiseks raha.
Vastuseks sellele murele innustas Triin Pärsim koolijuhte oma remondivajadusi eelarvete projektides põhjalikult kajastama ning avaldas arvamust, et põhjendatud taotlusi tagasi ei lükata. Vallavanem Olgo tegi omakorda teatavaks, et valla eelarves peaks olema praegu mõningane ülelaekumine ootamatuteks kuludeks.
Viktor Nõmm pidas vajalikuks kirjutada arengukavasse sisse õpilaskodu rajamine Jõgevale gümnaasiumiõpilastele, mis parandaks oluliselt Jõgevamaa gümnaasiumi konkurentsivõimet.
Juttu tuli ka Jõgeva kui maakonnakeskuse arendamisest olukorras, kus maavalitsus on töö lõpetanud ja sellist esindusfiguuri, nagu oli varem maavanem, enam ei ole.
Jõgeva koguduse juhatuse esimees Mare Rosin tõstatas koguduste ja kirikute teema arengukavas. Neid on mainitud korra külastuskeskuste teema juures ja korra sotsiaalteenuse osutajana. „Kui on vaja arengukavas kirjeldada teie investeeringuvajadusi, kui palju on vaja ruume korrastada või hooneid hoida, oleks vaja initsiatiivi kogudustelt,“ ütles Triin Pärsim ja möönis, et arengukavas kirjas olemine on vajalik toetuste taotlemiseks.
Paljud jutuks olnud teemad vormistati kohe ettepanekuteks. Ja ilmselt innustas arutelu veel viimase päeva viimastel tundidel uusi ettepanekuid vormistama.
JAAN LUKAS
ANDRA KIRNA
