Palamuse vallas on tänavune aasta kuulutatud alushariduse aastaks. Ühe seda valdkonda puudutava ideena tekkis vallamajas hiljuti mõte pakkuda kooliõe teenust ka valla lasteaias Nukitsamees. Lasteaiaealised lapsed pole vallavanem Rait Persidski sõnul praegu riiklikult rahastatud süsteemse meditsiinilise monitooringu vaateväljas. Samas tuleks ka nende füsioloogilist arengut pidevalt jälgida.
“Lasteaias käivad lapsed teisest kuni seitsmenda eluaastani, aga nende füüsilise arengu jälgimine on jäetud laste vanemate hooleks, aga nemad ei oska iga kord probleeme näha,” sõnas Rait Persidski. “Perearstisüsteem tagab küll meditsiiniabi saamise haiguse korral, ent sellest iga kord ei piisa. Alles kooliikka jõudes hakatakse laste füüsilist jm arengut süsteemselt ja järjepidevalt jälgima ning seda just tänu kooliõe teenusele, ent sama sisu ja kvaliteediga teenus peaks olema kättesaadav juba alushariduses, sest lapse esimesed seitse eluaastat on määrava tähtsusega kogu lapse edasise elukaare jaoks.”
Eelöeldust lähtudes on vallavanem veendunud, et kooliõe teenus tuleks sisse viia ka lasteaeda ning maksta see kinni valla rahakotist.
“Vallavalitsuse otsust sel mõttel veel taga pole, ent haridusasutuste juhtidega on asja arutatud. Ja olen veendunud, et ka valitsuse liikmed toetavad seda mõtet. Vajalikud vahendid on võimalik leida eelarvest, sest rahakulu ei ole väga suur. Tänavune eelarve on küll juba vastu võetud, ent peatselt niikuinii vaja teha esimene lisaeelarve ja siis saab ka kooliõe teenuse rahastamise küsimuse lahendada,” ütles Rait Persidski.
Palamuse valla lasteaia Nukitsamees juhataja Marika Merusk ütles, et õeteenuse toomine lasteaeda oleks väga tänuväärne tegu.
“Lapsed kaovad meil teisest eluaastast perearsti silmist,” tõdes Marika Merusk. “Kui lasteaiaealisel lapsel on teadlik ema, kes oskab lapse arengu probleemidele tähelepanu pöörata ja tervishoiutöötajatelt abi otsida, on hästi, aga kui ei ole, võivad probleemid kuhjuda,” sõnas Marika Merusk.
Halvad üllatused
Et pealtnäha tervete laste rutiinne läbivaatus võib halbu üllatusi tuua, selle kohta on Marika Meruskil hea näide tuua. Nukitsamehe lasteaia lapsi on nimelt korra aastas üle vaatamas käinud Tartu ülikooli kliinikumi lastekirurg Eda-Ann Värimäe. Ajal, mil Palamuse vallas eksisteeris veel vallaarsti ametikoht, käivitas selles ametis olnud Jaan Lepp nimelt valla tervisepäevad, tänu millele said Palamuse valla inimesed kord aastas kodunt kaugele sõitmata Tartu tipptohtritelt nõu küsida. Kui üldiselt on valla tervisepäevad möödanikku vajunud, siis lastekirurg on senini endiselt korra aastas Palamusel käinud ja lapsi üle vaadates jälile saanud nii mõnelegi terviseprobleemile, mille õigel ajal lahendamata jätmine võiks palju paha teha. Näiteks on ta leidnud ohtlikult suurenenud sünnimärke, rühivigu ja lampjalgsust, tuvastanud nägemishäireid jne. Ta oskab alati ka nõu anda, kelle poole lahenduse saamiseks pöörduda.
“Kui lasteaias oleks ametis kooliõde, tuleksid sellised probleemid veel kiiremini ilmsiks,” ütles Marika Merusk. “Kooliõe olemasolul kaoksid ehk ära ka vaidlused selle üle, kas lapse võib nohuse ninaga lasteaeda tuua või mitte. Kui meditsiinitöötaja ikka kinnitab, et sellises seisundis laps võib terveid rühmakaaslasi nakatada, siis võetakse öeldut ehk ka tõsiselt. Meie juttu tavaliselt ei usuta.”
Marika Meruski arvates saaks kooliõde aidata ka terviseteadlikkust edendada ja ennetustööd teha. Ta võiks lastevanemate koosolekutel esineda ja selgitada kasvõi näiteks seda, mida pidev arvuti taga istumine ja televiisori vaatamine lastega teeb.
Kaht sorti õpilased
Kui senini on juttu olnud sellest, et riik kohtleb õeteenuse pakkumise seisukohalt erinevalt lasteaia- ja kooliealisi lapsi siis Luua metsanduskoolis puututakse kokku sellega, et riik kohtleb erinevalt ka neid, kes on asunud kutseharidust omandama põhihariduse baasil, ja neid, kes on tulnud ametikooli pärast keskkooli lõpetamist. Esimestele peab kool tagama õeteenuse, sest riik ka rahastab seda, teistele õeteenuse pakkumine kohustuslik pole. Tõsi, neid, kes riigi rahastatud õeteenuse vaateväljast välja on jäänud, on vähem. Samas on nemadki alles väga noored inimesed, kes pole veel harjunud oma tervise eest ise hoolt kandma ning kellel pealegi tuleb õppetöö eripära tõttu palju väljas viibida, kusjuures sugugi mitte ainult ilusa ilmaga.
“Oleme jõudnud arusaamisele, et õeteenust tuleks kooli kulul pakkuda ka vanematele õpilastele, kes õppima tulnud keskhariduse baasil,” ütles Luua metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. “Asi pole ainult haigete õpilaste tohterdamises, vaid ka ennetustöös: õpilased võiksid koolist tänu kohapeal tegutsevale meditsiinitöötajale kaasa saada tervist edendavad teadmised. Meil on ka erivajadustega õpilasi, kes vajavad teistest veidi erinevat päevarežiimi ja elukorraldust. Neilegi saaks kooliõde head nõu anda.”
Direktor lisas, et perearstipraksised on meil tihti üle koormatud. Näiteks Luua metsanduskooli õpilased Palamuse perearsti nimistusse ei mahu. Juba seepärast oleks hea, kui kooliõde tegeleks kõigi õpilastega, mitte ainult põhikooli baasil õppima tulnutega.”
Vallavanema Rait Persidski sõnul koguneks kooliõel kolme õppeasutuse peale täiskoormus. Ka seepärast oleks hea, kui kooliõe teenus laieneks lasteaialastele ja metsanduskooli vanematele õpilastele. Täiskoormuse korral oleks lihtsam spetsialisti ametisse leida.
“Kui uus lasteaiahoone valmib, saavad lasteaiast ja gümnaasiumist Palamusel lähinaabrid. Siis on ühise kooliõe tööd ka parem korraldada,” ütles vallavanem.
RIINA MÄGI
