Palamuse muuseum saab audiogiidid

Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi mitte-eestlastest külastajatel avaneb mõne kuu pärast võimalus kasutada muuseumi ekspositsiooniga tutvumiseks vene ja inglise keeles “kõnelevat” audiogiidi. Audiogiidid soetatakse Euroopa Sotsiaalfondist saadava toetuse abil, mis on mõeldud muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamiseks teatrites ja muuseumides.


Kultuuriministeerium palus möödunud kevadel Eesti etendusasutustelt ja muuseumidelt infot selle kohta, milliseid tehnilisi vahendeid nad vajaksid, et suurendada vähelõimunud püsielanike ja uussisserändajate võimalust saada osa Eesti kultuurist. Olenevalt asutuse spetsiifikast sooviti muukeelsete programmide pakkumiseks saada näiteks sünkroontõlketehnikat, nutiseadmeid, nutirakendusi ja audiogiide ning kõigi nende tööks vajalikku tarkvara.

Kolmeteistkümne asutuse, sealhulgas Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi, ettepanekud on nüüdseks heaks kiidetud ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) on sõlmimas nendega partnerluslepinguid, mille alusel tehnika soetatakse. Palamuse kihelkonnakoolimuuseum saab MISA vahendusel 45 audiogiidi ja laadimisstendi 24 seadmele.

“Praktika näitab, et meil on selliseid tehnilisi vahendeid tõepoolest vaja,” ütles Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi arendus- ja projektijuht Janek Varblas. “Meil käib aastas 700-800 muukeelset külastajat. Umbes pooled neist on pärit Eestist, pooled välismaalt. Paraku tulevad teises keeles selgitusi vajavad inimesed muuseumi tihti sellisel ajal, kui mina ja muuseumipedagoog oleme külastusaja broneerinud gruppidega hõivatud või ei viibi üldse majas. Kui saame audiogiidid, siis saavad muukeelsed külastajad ekspositsiooniga iseseisvalt tutvuda.”

Esialgu hakkavad audiogiidid infot jagama vene ja inglise keeles, aga hiljem saab lisada ka teisi keeli. Kõne alla võiksid tulla näiteks soome, saksa ja läti keel. Janek Varblase sõnul tähistatakse muuseumi ekspositsiooni huvipakkuvamad objektid numbritega. Kui külastaja jõuab nummerdatud objektini, valib ta mobiiltelefoni meenutaval audiogiidil keele ja vastava numbri ning kuulebki asjakohaseid selgitusi.

Tasu ei küsita

“Meil on plaanis panna audiogiidid infot jagama ka mitmete muuseumimajast väljaspool asuvate objektide, näiteks kiriku ja apteegi kohta,” ütles Janek Varblas. Küsimusele, kuidas tagatakse see, et majast välja viidud audiogiidid pärast ka muuseumi tagasi jõuavad, vastas arendus- ja projektijuht, et ilmselt tuleb välja mõelda mingi pandisüsteem. Audiogiidi kasutamise eest muuseum aga tasu küsida ei tohi. See nõue kehtib seadmete soetamisele järgneva viie aasta jooksul.

Muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamiseks vajalike tehniliste vahendite soetamist finantseerib Euroopa Sotsiaalfond. Oma panuse lisavad Eesti riik ning etendusasutused ja muuseumid ise.

“Tehniliste vahendite soetamiseks kuulutatakse aprillis välja ühishange. Praegu valmistatakse ette selle dokumente. Audiogiidid saame arvatavasti kätte juuni keskel või juuli alguses. Õpilasgruppide külastuste kõrgaeg on siis kahjuks juba möödas, ent suvised peredega reisijad saavad audiogiide juba kasutada,” ütles Janek Varblas.

Tema sõnul toetatakse projektirahast ainult aparatuuri soetamist, mitte sisu tootmist. See tähendab, et audiogiididesse paigutatavad helisalvestised peab muuseum valmis tegema oma jõududega. Küll aga on projekti raames tulemas meediakoolitus.

“Õpime, kuidas levitada infot muukeelse info esitamise võimekuse kohta,” ütles Janek Varblas. “Projektirahaga soetatud seadmed peavad ju ka kasutamist leidma. Teavitustöö võiks olla suunatud näiteks Ida-Virumaa omavalitsustele, aga kindlasti ka reisibüroodele.”

Külastajaid juurde

Kui audiogiidid kohale jõuavad, pannakse muuseumisse üles vastavad märgid. Seadmete saabumiseni jäänud aega saavad muuseumitöötajad kasutada aga ekspositsiooni tutvustava vene- ja ingliskeelse helisalvestise loomiseks.

“Istume muuseumipedagoogi Aili Kalavuse ja teadur Tiina Kivitsaga maha ja valime välja need objektid, mille kohta audiogiid selgitusi võiks jagada. Valiku aluseks on senised kogemused muukeelsete külastajatega. Ajapikku on ju välja joonistunud need teemad ja eksponaadid, mis mitte-eestlastest külastajatele enam huvi pakuvad. Võib-olla oleks mõistlik tuua kohapeale ka mõni teisest rahvusest “katseisik”, kes aitaks meil valikuid teha.”

Janek Varblasel endal on audiogiidi kasutamise kogemus olemas: Riias tegutsevat Žanis Lipke (see mees päästis Teise maailmasõja ajal kindlast surmast umbes poolsada juuti) memoriaalmuuseumi uudistades võttis ta audiogiidi abiks ning leidis selle vägagi kasuliku ja mugava olevat.

Kultuuriministeerium loodab, et etendusasutuste ja muuseumide muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamine aitab kaasa lõimumisele Eesti ühiskonnas. Palamuse muuseum loodab aga ka seda, et tänu audiogiidi kasutamise võimalusele tuleb muuseumi külastajaid juurde.

Muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamine

* Kultuuriministeeriumi algatatud ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed kaudu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt, mille raames soetatakse teatritele ja muuseumidele muukeelse info edastamist võimaldavaid seadmeid

* Palamuse kihelkonnakoolimuuseum saab tänu projektile 45 audiogiidi ja laadimisstendi 24 seadmele

* Peale Palamuse muuseumi saavad uut tehnikat veel Eesti Ajaloomuuseum, Tartu ülikooli muuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Pärnu muuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Valga muuseum, Teater NO99, Rakvere teater, Rahvusooper Estonia, Vaba Lava, Vene teater ja Vanemuise teater 

* Tänavu mais viiakse läbi täiendav ettepanekute voor. Toetuste üldeelarve koos juba eraldatud toetustega on 910 000 eurot

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus