Valmis on saanud ja peagi antakse tellijale üle Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi uus külastuskeskus, samuti on remont lõppenud vanas koolimajas. Kui saab vormistatud hoone kasutusluba, on muuseumi direktoril Arne Tegelmannil lootust ehitajalt võtmed kätte saada ja alustada kolimist. Muuseumi avamine uue ekspositsiooniga on kavandatud 8. detsembriks.
„Et muuseumi peaks laiendama, arvati juba aastal 1987, kui see külastajatele avati. Tollasel direktoril Toivo Kamenikul oli mõte, et eelmise koolimaja kohale võiks rajada muuseumi laienduse,“ rääkis Arne Tegelmann.
Aastal 2002 tuli Arne direktoriks ja sai kohe aru, et laiendust on vaja. Külastajaid oli nii palju, et kõiki ei saanud vastu võtta. „2006. aastal sai tehtud esimene teostatavuse-tasuvuse analüüs. Mida oleks vaja, kui suur peaks pind olema ja mis see võiks maksma minna,“ meenutas Tegelmann.
Aastal 2009 oli projekt niikaugel, et raha küsida, mida järgmisel aastal ka tehti, aga siis jäi Palamuse ehituskava n-ö joone alla.
Köstrimajale vana väljanägemine
- aastal avanes piirkondade konkursivõime tugevdamise meede. Seda koordineeris Katrin Rajamäe Jõgevamaal omavalitsuste liidust, kes tuligi mõttele esitada riigile kuuluv Palamuse kihelkonnakoolimuuseum Palamuse vallavalitsuse poolt raha taotlevate objektide nimekirja. Maavalitsuse pingereas osutus muuseum esimeseks. Otsus rahastamise kohta tehti 10 aastat pärast ettevalmistuste algust. Omaosalusega pani õla alla rahandusministeerium.
Nüüd, pärast renoveerimist, on vana koolimaja köstri eluruumide pool selline, nagu see ülemöödunud sajandi lõpupoole oli. Seal olid viimasel ajal muuseumi ekspositsioon ja töötajate tööruumid. Algusajast on alles ruumipaigutus, seinad ja laetalad. Põrand oli olemas enne 1987. aastat, mil muuseum viimaks Oskar Lutsu 100. sünniaastapäeval külastajatele avati. „Originaalmööblit ilmselt säilinud ei ole. Aga sisustame ta ikka põhimõtteliselt nii, nagu see võis olla,“ ütles Tegelmann.
Koolimaja oli siin 1930. aastateni, hiljem ka nõukogude ajal. 1975. aastal jäi maja tühjaks. Aga enne seda olid seal õpetajate korterid. 24. veebruar 1977 on Palamuse muuseumi moodustamise aastapäev, kuigi eeltöö selleks algasid maja tühjaksjäämise järel.
Õieti on uue ja vana maja kohad Palamuse kooli puhul päris sassis. Sest esimene koolimaja ‒ kool asutati Palamusele 1687. aastal ‒ oli just seal, kuhu nüüd uus külastuskeskus ehitati. Ülemöödunud sajandi teisel poolel oli see hoone nii kehvas seisus, et oli uut vaja. 1873. aastal valmiski praegu renoveerimise läbinud koolimaja ning eelmine jäi lagunema. Külastuskeskus ehitati esimese koolimaja asukohale ning ehitusalune pind määrati vana vundamendi asukohaga.
Uus hoone seest suurem kui väljast
Projekteerimisleping sõlmiti KOKO arhitekti Andrus Kõresaare ja muuseumi vahel. KOKO arhitektid võtsid alltöövõtjaks ÖÖ-ÖÖ arhitektid ehk vennad Lembit-Kaur ja Ülo-Tarmo Stöörid.
Muuseumi külastuskeskuse fuajeesse on kavandatud piletimüügikoht, samuti nurk väikese muuseumipoe jaoks. Sellest vasakule jäävad ekspositsiooniruumid. Seminariruum ning koht kohviku jaoks ja pääs terrassile jäävad fuajeest paremale. Seminariruumi ja kohviku vahelised klaasseinad on võimalik suurema ürituse korraldamiseks kokku panna.
Keldrisse on kavandatud ruumid töötubade jaoks, töötajate riietusruum ja muuseumi arhiiv. Samuti on seal kütte- ja ventilatsiooniruum. Õhk-vesi süsteem kütab mõlemat maja. Maja teisel korrusel on muuseumitöötajate tööruumid, museaalide ruum ja raamatukogu. Samuti direktori kabinet. Peale fondiruumi eraldavad teisi ruume üksteisest klaasseinad.
Kogu maja mõjub tänu arvukatele klaasseintele suuremana, kui see päriselt on, kogu seina ulatuses avatud vaated Palamuse kirikule ja vanale koolimajale, samuti Amme jõele annavad tohutult avarust. Peale klaasi on ehitades kasutatud palju puitu, ka korki ja betooni. Teise korruse põrandakatted on kihelkonnavärvides triibulised. Külastuskeskus on mõistlike proportsioonidega, igati väärikas ja kaunis maja.
Tutvustatakse köstripere eluolu
Muuseumi uue ekspositsiooni loob Produktsioonigrupp OÜ. „Seda muidugi muuseumitöötajatelt saadud materjalist,“ ütles Arne Tegelmann.
Vana koolimaja ekspositsioonis jäävad klassituba, sahver, esik ja koolipoiste magamistuba enam-vähem nii, nagu need juba olnud on ja külastajad seda mäletavad. Loomulikult on kavas üllatused, aga neist ei taha muuseumijuht veel rääkida.
Vanas majas saab päris uue osana olema köstripere eluolu kajastav väljapanek. Teise korruse näitusesaalis, mis nüüd on saanud direktori kabineti võrra suurem, leiab koha ka esitlustehnika ning seal saab korraldada seminare ja konverentse.
Ekspositsioonis, mis asub uues majas, on oma koht kogu Eesti kihelkonnakoolide ajaloo temaatikal. Sinna tuleb ka interaktiivne kihelkonnakoolide kaart.
Uue maja ekspositsiooni peasaalis lähenetakse kihelkonnakoolide temaatikale Oskar Lutsu „Kevade“ põhjal. „See jaguneb neljateistkümneks eri teemaks. Üks külastajatel epakutavates tegevustest on „Tootsi taskud“ ‒ esemeid näha ei saa, katsudes tuleb ära mõistatada, millega tegemist on. Aga kutsikat ekspositsiooni ei tule,“ muheles direktor.
Filmiruumis on suur ekraan Anne-Mari Neideri filmi „Kuidas tuli „Kevade“ näitamiseks ja teise seina paigutatakse kolm ekraani, millel juurde käivad kõrvaklapid. Seal saab ise valida teemakohaseid klippe.
Muuseumi esimene vahetatav näitus on „100 palamuslast“, mis jääb päris kauaks üles. „Mitte ainult muuseumi näitusesaalis, vaid üheksas kohas üle Palamuse. Kirikus kirikutegelased, koolis haridustegelased, kaupluses, rahvamajas, apteegis, vanas vallamajas, nüüdses teenuskeskuses, vastavalt sellele, kus nad oma panuse andsid,“ rääkis direktor pea kolme aasta jooksul ette valmistatud näitusest.
ANDRA KIRNA
