Teine vanatehnika päev sai möödunud laupäeval teoks Pajusis, tänavu oli vanasõidukeid kohal tunduvalt rohkem kui mullu. Selle tehnikahuvilistele suunatud päeva idee autoriks on aasta põllumees 2016, Lembit Paal.
Lembit Paali sõnul oli tänavu juurde tulnud mõned Moskvitšid ja lõuna paiku jõudis kohale ka uuemat tüüpi Zaporožets.
Sellel korral püüdis vanade masinate seas pilku üks tilluke nõukogude ajast pärit lasteauto, mille tollal sai vändates liikuma panna, kuid nüüd pani nutikas pereisa masina oma poja rõõmuks elektrimootori abil sõitma.
Põltsamaalt pärit ja praegu Tartus elav Andi Peters lausus, et tal oli olemas kaks nõukogude ajast pärit päevinäinud lasteauto keret. Tal oli lapsena niisugune olnud ja ta teadis, et väntadega on sellega üsna keeruline edasi saada. Andil tekkis huvi auto elektrimootori abil liikuma panna. Pereisa sõnul osutus väikese auto ümberehitamine nii suureks ettevõtmiseks, et enam rohkem ta sellist tegevust käsile ei võtaks.
Elektrimootori abil on lasteauto kõige pikemalt tund aega järjest sõitnud, siis muutus mootor nii tuliseks, et sinna ei võinud kättki külge panna. Kõige parem on sellega sõita siledal asfaldil. “See auto pakub kõigile lastele huvi ja vahel on nad selle ümber suure hulgana koos,” rääkis Andi Peters.
Tillukese Moskvitši roolis olnud viieaastane Kennet lausus, et talle väga meeldib seda autot juhtida. Kenneti sõnul asub Tartus nende maja taga staadion, mille jooksurajal on autoga mõnus sõita. Vahel lubab ta oma autot ka mõnele sõbrale, aga enamasti sõidab sellega ikka ise.
Noorusaja unistus täitus aastakümneid hiljem
Praegu Paides elav, Jõgeva keskkoolis õppinud, Peeter Allsaar lausus, et tema Volga GAZ-21 on valmistatud 1970. aastal ja on ostetud täiesti uuena Riia autokauplusest, valuuta eest. Auto eelmine peremees läks juba väga ammu manalateele ja Volga seisis 17 aastat kuuri all. Peeter ostis selle endise peremehe tütrelt. Tema sõnul unistasid temaealised poisina kõik niisugusest autost, aga täitus see unistus vaid kaduvväikesel osal. Kui nüüd, juba vanemas eas, jõudis noorusaja unistuse täitumine käeulatusse, ei saanud Peeter Allsaar sülle kukkunud õnnest lahti lasta.
Neli kuud kulus masina sõidukorda seadmiseks ja sellele kaubandusliku välimuse andmiseks. “Loobusin siis oma põhitööst ja pühendasin iga päev 14-16 tundi sellele, et vanale autole uus elu anda. Siin ei ole ainsatki mutrit, mida ma ei ole puutunud. Päris originaalselt ma kõike ei taastanud, sest see ei olnud mulle jõukohane. Kuid silmaga nähtav osa on enam-vähem originaalne. Selle autoga on mul veelgi plaane.ˮ Volga omaniku sõnul käib ta selle masinaga vahel noorpaare sõidutamas ja mõnikord “laiab” nädalavahetustel niisama.
Praegu ehitan endale üht Žigulid, millega käia jäärajal sõitmas ja noortele BMW-meestele näitamas, kui kiire auto on Žiguli,” jutustas Peeter Allsaar.
Pärnu mees on valmis kollektsiooni kodus esitlema
Pontiac Landauga Pärnust kohale sõitnud Raimond Pärn lausus, et see masin on pärit 1928. aastast ja auto paneb liikuma 120hobujõuline mootor. Pärn sai selle alles nädalapäevad tagasi Hollandist, Eestisse jõudmiseks sõideti läbi 2700 kilomeetri pikkune teekond. Raimond Pärna sõnul tema 40 masinast koosnevas kollektsioonis niisugust autot veel ei olnud. Eestis esitles ta seda nüüd esimest korda. Vanade masinate kollektsiooni omava mehe sõnul ta rohkem masinaid juurde osta ei saa, sest ruumi enam ei ole. Maha müüa ka ühtegi ei raatsi.
Raimond Pärn näitas vanatehnika päeval veel 1938. aastast pärit Studebakerit. Enne selle auto ostmist teadis ta, et president Konstatin Pätsile telliti 1937. aastal Studebaker Commander, mille president 1938. aasta alguses ka endale sai. Raimond Pärna sõnul tema ise vanu masinaid üles ei putita, sest ostes saab masinad ka odavamalt kätte. Kui keegi tema vanade masinate kollektsiooni vastu huvi tunneb, on ta valmis neid huvilistele näitama.
Pärnaga kaasa tulnud Andres Treumuth lausus, et Studebakeriga, millega tema vanatehnika päevale tuli, võib täiesti vabalt 90kilomeetrilise tunnikiirusega sõita ja 140 võtab see kuuesilindrilise mootoriga masin välja kindlasti.
Üks pärle oli vanemat tüüpi pikap-Volga
Nagu aasta tagasi, oli ka tänavu oma Volgaga kohal Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas. Ta lubas, et läheb eeloleval suvel selle autoga pealinna. Aasta eest käis Taavi Aasa sõber, Põltsamaa linnavolikogu esimees, Andres Vään tema Volgaga Toompeal. Kui Andres auto juurde tagasi tahtis minna, osutus see päris keeruliseks, sest turistid olid auto ümber piiranud. Keegi autot uudistanutest arvas, et see Volga on automaatkäigukastiga, sest käigukangi, tema arvates, sellel masinal ei olevat. On küll, ainult rooli külge ehitatuna.
Mitmete vanemat tüüpi Volgade seas püüdis pilku 1967. aastal toodetud Volga GAZ-22 G ehk pikapvariant, mida nõukogude ajal ainult kiirabimasinatena kasutati.
Üks omal ajal Eestis teeninud nõukogude ohvitser oli endale varem, Kuubas teenistuses olles, sealt auto ostnud. Seda Eestisse tuua ei lubatud ja tal võimaldati siin osta Volga.
Praegune omanik Uno Mikker sai masina 2006. aastal. Mees teadis rääkida, et nõukogude ajal kasutasid selliseid Volgasid ka KGB-tegelased. See oli Uno kätte jõudes väga kehvas olukorras ning tal kulus 8,5 aastat auto taastamiseks. Uno Mikkeri sõnul ta nii pikka ja vaevanõudvat tööd enam ette võtta ei tahaks.
Tsikleid jagus roostes masinatest kuni säravateni
Pajusi vanatehnika päevale oli tulnud ka mitmeid vanade mootorrataste omanikke. Aastal 1990 toodetud külgkorviga mootorrattaga Dnepr 15 oli Võrust kohale sõitnud kunagine adaverelane Tarmo Kund. Tarmol on veel teisigi mootorrattaid, aga mitme tsikliga ta Pajusisse tulla ei saanud. Kundi huvi vanade mootorrataste vastu sai alguse lapsepõlvest, kui tema vanaema elukaaslane talle võrri kinkis. Hiljem soetas ta endale mopeedi, seejärel mootorratta IŽ Jupiter 4. Ajateenistusest naastes sai Tarmo juba järgmise IŽ-tüüpi mootorratta omanikuks. Sellele järgnes mootorratas Ural ning siis juba Dnepr, millega ta vanatehnika päevale oli tulnud.
Kundi sõnul ei ole tema jaoks kõige olulisemal kohal masina väljanägemine, vaid hoopis tehniline seisukord ja praktilisus. Tarmo Kund on tõsine sõidumees, sest alates 20. märtsist on ta Dnepriga läbi sõitnud 2000 kilomeetrit. Vahel sõidab ta ühe õhtuga 200 kilomeetrit. Pajusi vanatehnika päeval osalemine oli tema jaoks esmakordne niisugune kogemus. Tarmo sõnul on ta küll huvitatud oma kollektsiooni täiendamisest, ent ruumipuudus seab piiri ette.
Uhke BMW mootorrattaga oli Pajusisse sõitnud Põltsamaa kandi ettevõtja Urmas Kulu. Ise tõstis ta oma särava masina puhul esile harva ette tulevat musta värvi numbrimärki ning kinnitas samas, et tema BMW mootorratas on 95 protsendi ulatuses originaalselt taastatud. Kuid tegemist on selle masina kallal veelgi. Kulu sõnul tegi ta selle masina suhteliselt kiiresti korda, ehkki mootorratta seisukord hetkel, kui see tema kätte jõudis, oli masendav. Selle tõestuseks näitas ta kaasa võetud fotosid. Vajalikke varuosi on tehnikahuvilise mehe sõnul saada piisavalt, kui ainult rahakott vastu peab. Urmas Kulu ütles, et vanatehnika päevale tuli ta veel n-ö tavariietuses, kuid lubas endale kindlasti hankida mootorratturile kohased kehakatted. Tegelikult on Urmas tuntud hoopis vanade põllumajandusmasinate taastajana. Möödunud suvel näiteks tegi ta korda ühe raudratastega traktori.
TOOMAS REINPÕLD
