Tänavusel avatud talude päeval otsustas kaasa lüüa ka Pajusi ABF-i rahvas. Kui viimasel ajal tuntakse Pajusi kanti kui tugevat kultuuriürituste korraldamise ja muinsuskaitseliste objektide taastamise paika, siis avatud talude päeval osalemisega rõhutatakse hoopis, et Pajusis on esiplaanil tõsine töö ja alles siis lisandub kõik muu.
Pajusi ABFi juhataja Lembit Paal lausus, et tegelikult plaanisid nad avatud talude päeval osalemist juba eelmisel aastal. Aasta tagasi juhtus avatud talude päev mitme suurema üritusega samale ajale ja seetõttu sellest plaanist asja ei saanud. Tänavu otsustasid Pajusi ABFi töötajad, et võtavad avatud talude päevast siiski osa.
Eeloleval pühapäeval on huvilistel võimalus uudistada kolme erinevat tegevust, kus inimesed saavad külastada Kalanas asuvat suurfarmi ja näha oma silmaga, igapäevast tegevust suures nüüdisaegses piimafarmis, huvilistel on võimalik külastada lihaveisekasvatust ning tutvuda Loopres asuva ratsataluga.
Paljudele inimestele tundmatu maailm
Arutledes selle üle, miks ikkagi Pajusi ABF Avatud talude päeval osaleda otsustas, tõdes Lembit Paal, et tänapäeva inimene on väga kaugele jäänud maaelust ja eelkõige põllumajanduslikust tegevusest. Tema sõnul on enamikul inimestel mingisugune ettekujutus olemas teraviljakasvatusest, sest masinaid, mida teraviljakasvatusega tegelemiseks kasutatakse, aeg-ajalt kusagil töötamas märgatakse. Samas on nüüdisaegne piimatootmine paljude jaoks täiesti tundmatu maailm, eriti noorematele, kellel pole enam maal elavaid vanavanemaid. Pealegi ei pruugi maal elavad vanavanemad enam ammu loomi pidada nagu varem maamajapidamistes oli.
Isegi keskealiste jaoks on põllumajanduse ja piimatootmisega seonduv üha rohkem unustuse hõlma vajumas. Lembit Paali sõnul on tal põllumajanduses mittetöötavaid tuttavaid, kes on erinevates Eesti paikades avatud talude päeval käinud ja olnud nähtu-kuuldu tulemusena väga üllatunud, millise muutuse oma põllumajanduslik tootmine taasiseseisvunud Eestis läbi teinud. Põllumajandusühistu juht lausus, et ta teab paljusid inimesi, kellel on tõsine huvi tulla vaatama, kuidas 21. sajandil tegelikult piima toodetakse.
Väiksematele seltskondadele on varemgi Pajusi ABFi Kalana farmi ekskursioone tehtud ning tagasiside on olnud igati positiivne. Kalanas tegutsevas suurfarmis räägib piimatootmisest Ain Rändoja.
Silmad-kõrvad tasub lahti hoida
Lihaveiseid on võimalik uudistada Pisisaare külas, kus kunagi asus Pajusi kolhoosile kuulunud rohujahuveski. Lihaveisekasvatusest annab ülevaate Kairit Vahenurm. Loopre-Lepiku ratsatalus jagab külalistele infot hobusekasvatuse kohta Katrin Nõmmiksaar.
Lembit Paal lausus, et ega nad kusagil linte ette vedama hakka, ent loodavad samas, et inimestel oleksid silmad-kõrvad lahti, sest näiteks Kalana piimatootmise farmi juures käib paralleelselt avatud talude päevaga silotegu. Kui paljudele avatud talude päeval osalevatele väiketootjatele pakub see päev head toodangu müügi ja reklaamimise võimalust, siis Pajusi ABFil sellist eesmärki ei ole ‒ neil on suurtootjana müügikohad olemas.
Paal kinnitas, et nad panevad ka tee äärde üles viidad, mis aitavad inimesi kohale juhatada. Siiski soovitab ta inimestel eelnevalt ennast interneti vahendusel sellel päeval toimuvaga kurssi viia. Kõikide avatud talude päeval osalejate kohta on ka internetist võimalik GPS koordinaadid leida. Eestimaa ei ole päris kindlasti nii suur ja tihedalt asustatud ala, et siin inimesed neid huvitavaid kohti üles ei leia. Tegelikult võib ju eemalt tulnud inimene auto kinni pidada ja mõnelt kohalikult küsida, kuidas soovitud paika jõuda. Küllap sõltub avatud talude päeva külastatavus suuresti ilmast, samuti sellestki, kui palju ja milliseid üritusi kogu Eestis sellel päeval toimumas on.
Praegusel suvisel ajal on inimestel valikuid kuhu minna ja mida ette võtta ääretult palju. Lembit Paalil info järgi, on paljud otsustanud just avatud talude päeva kasuks. Oma osa on kindlasti sellel, et meelelahutuslikest üritustest ja laatadest on inimesed juba piisavalt osa saanud. Pajusi ABF-s mingit numbrilist eesmärki selle kohta kui suurele hulgale inimestele oma majapidamist tutvustada plaanitakse, olemas ei ole.
Ratsatalu pakub uudistamise võimalust
Ratsatalust huvituvatel inimestel on kindlasti kasulik teada, et avatud talude päevale eelneval päeval toimub sealsamas, Loopre-Lepiku talus Eesti Hobusekasvatajate Seltsi korraldatud teine karikaetapp takistussõidus neljale võistlusklassile. Tegelikult oli võimalus ratsavõistlused avatud talude päevaga samal päeval korraldada. Lembit Paali sõnul pelgasid nad kahe ürituse samal päeval korraldamist. Aasta tagasi sai Loopre-Lepiku ratsatalus teoks väga heal tasemel võistlus ja loodetavalt ei jää tänavune võistlus aastatagusele millegi poolest alla. Lembit Paali sõnul tasub ratsavõistlusi vaatama tulla, sest sellisel tasemel neid Jõgevamaal ei toimu.
Kui ilm ratsavõitlust soosib, saab see kindlasti põnev ning vaatemänguline spordiüritus olema. Hobused on väärikad ja uhked loomad ning paeluvad alati inimeste tähelepanu. Pealegi asub sealne hobusetall eelmise iseseisva Eesti riigi ajal ehitatud hoones, mis on ka ajastule kohaselt sisustatud. Lisaks saab ratsatalus uudistada näitust vanadest põllumajandusmasinatest. Kui Lembit Paalile tema sugulased külla lähevad, ei jäta nad kordagi hobusetallis käimata. Eriti suur elamus on hobustega kokku puutumine laste jaoks. Seega on eeloleval nädalavahetusel topelt põhjust Pajusi kanti kohale minna.
TOOMAS REINPÕLD
