Pagulased eelistavad elu- ja tööpaigana Tallinna

Vägeva Kodu

Eesti ajakirjanduses on sageli pagulastest juttu siis, kui probleemid tekivad. Jõgevamaal Vägeval pole migeid negatiivseid sündmusi pagulastega ette tulnud, pigem vastupidi. Küll otsib seal juba mitmendat kuud endale kodu üks Süüria suurpere, kus on lisaks vanematele nende kuus alaealist ja üks täisealine laps ning pereisa õde.


Vägeva varjupaigataotlejate keskuse juhi Vaido Küti sõnul aitab sellele perekonnal korterit otsida MTÜ Pagulasabi. Vaido Kütt päris viimaste uudistega kursis ei ole, kuid teab, et veel üsna hiljuti polnud sellele perele korterit leitud. Korterit otsitakse ka ühele Iraagist pärit perele, kes sai äsja rahvusvahelise kaitse, samuti tegeletakse elamispinna otsimisega nendele Vägevale majutatud pagulastele, kes on sinna saadetud kvoodi alusel.

Neile pagulastele, kellele on antud elamisluba, hakkavad alles aktiivselt elamispinda otsima. Vägevale saabunud pagulastele on aja möödudes ka korterid leitud. See ei ole lihtne, sest eestlased on siia saabunud võõraste suhtes väga umbusklikud, kuigi Vaido Küti kogemuste põhjal on siia saabunud pagulased aktiivsed, korralikud, puhtad ja abivalmid inimesed.

“Eks see on suuresti meedias loodud pilt. Võib-olla kohutab mõnda meist nende nahavärv, kuid inimest lähemalt tundmata ei tohiks teda halvustada,” märkis ta.

Ka keelebarjäärist on siiani Vägeval üle saadud, sest enamasti räägivad pagulased vähemalt mingil määral inglise või vene keelt ja sealse keskuse juht on siiani ilma tõlgi vahenduseta suhtlemisega hakkama saanud. Kuid ametlikud dokumendid tuleks varjupaigataotlejate keskuse juhi arvates tingimata nendele arusaadavasse keelde tõlkida.

“Meie ju ka ei taha anda allkirja dokumendile, mille sisust me aru ei saa. Meil siin Vägeval toimub keeleõpe kolm korda nädalas ja on aktiivne. Vaimastvere koolis käivate pagulasperede lastega on võimalik eesti keeles suhelda ja neil olid tunnistusel neljad-viied. Ma tunnustan väga siinse Vaimastvere kooli õpetajate tööd,” rääkis Kütt.

Vägevale saabunud täiskasvanud pagulased võetakse küll töötukassa Jõgeva kontoris arvele, kuid enamik neist soovib asuda tööle Tallinna. Peale kuue kuu möödumist, võivad Eestisse saabunud pagulased siin tööle asuda ka juhul, kui neile veel elamisluba ei ole antud. “Vägevalt saab tööle käia nii Jõgevale kui Tartusse, aga Tallinn jääb siit liialt kaugele,” nentis Kütt.

Vägevale ja ka mujale saabunud pagulastele antakse ülevaade Eestist, eelkõige siinsetest töö- ja elamisvõimalustest. Hetkel elukohta otsiv Süüria suurpere soovib asuda elama Tallinna, sest nende jaoks leidub seal rohkem sobivaid töökohti. Enamik pagulasperesid ongi Vägevalt Tallinna elama ja tööle läinud.

“Pagulased ei taha elama asuda näiteks Lõuna-Eestisse, kus ei ole sobivat tööd ja kus pole kellegagi suhelda. Soojematelt maadelt pärit inimesed on kogukonnakesksed. Kui eestlane tahab elada omaette, nii et tal oma maja aknast naabrite majapidamine kätte ei paista, siis kaugelt tulijad tahavad väga tihedalt oma sugulaste, sõprade ja tuttavatega suhelda. Seetõttu eelistavad nad elada Euroopa suuremates riikides, kus neid ümbritseb suurel hulgal omakeelseid. Eks see on üks põhjustest, miks mõned Eestisse saabunud pagulastest siit uuesti ära lähevad,” rääkis Kütt.

Tema sõnul sõltub pagulaste Eestisse jäämine sellest, kui kiiresti nad endale elu- ja töökoha leiavad. “Olen seda meelt, et pagulastega seoses on negatiivseid uudiseid meedias üle võimendatud, kuid pahupoole kõrval on ka palju positiivset. Meil siin löövad nad väga aktiivselt kaasa heakorratöödel, olgu siis muru niitmisel või praegusel ajal lume lükkamisel, koridorid ja ühisruumid on kenasti korras. Need inimesed saaksid tõsiselt panustada ka Eesti majandusse, sest meil on hädasti töökäsi vaja,“ arutles Vaido Kütt.

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus