Teisipäeval Eestit külastanud paavst Franciscus tsiteeris missal rida Jõgevalt pärit loomeinimeste Jüri Leesmenti ja Alo Mattiiseni laulust „Eestlane olen ja eestlaseks jään”.
Muljeid katoliku kiriku pea ja Vatikani riigipea teisipäevasest külaskäigust Eestisse vahendasid Vooremaale riigikogu liige Aivar Kokk ja Kasepäält pärit ettevõtja ja ühiskonnategelane Jüri Kraft.
Presidendi roosiaeda paavst Franciscuse auks korraldatud vastuvõtule kutsutud ja Vabaduse väljakul missal osalenud Aivar Kokk ütles, et tekkis väga hingekosutav ja uhke tunne, kui paavst tsiteeris Jüri Leesmenti luuleridu, mille on eestlaste südamesse viinud Alo Mattiiseni loodud viis.
Silmside kaugusel pühast isast
„Paavst Franciscuse missal peetud kõnest jäi meelde inimlikkuse toonitamine ning rõhutamine, et ka infotehnoloogia arengu ajal peavad püsima jääma ja arenema inimeste omavahelised suhted,” rõhutas Kokk.
„See, et taas iseseisvat Eestit ja teisi Baltimaid on veerandsajandilise ajavahemiku jooksul külastanud kaks paavsti, tõestab suurt austust Eesti riigi ja rahva vastu. Franciscus kõneles ka eesti rahva kannatustest okupatsiooniaastatel ja tõstis esile iga rahva õigust vabadusele.
Küllap ühendas paavsti visiit ka erinevaid usukogukondi. Paslik oleks meelde tuletada Mustvee luterliku kiriku õpetaja Eenok Haameri sõnu, et selles, et Eesti vabaks sai, oli mängus ka jumala käsi,” lisas Kokk.
„Kõige lähemalt, silmside kauguselt nägin paavsti Kadrioru roosiaias toimunud sündmusel, kuhu olin saanud kutse Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaidilt. Samuti siis, kui paavst Franciscus autoga Vabaduse väljakult ära sõitis,“ rääkis Kokk.
Muuta inimesi paremaks
„Paavsti visiit ja tema tähelepanu Eestile on väga tähtis siinset usuleigust silmas pidades,” sõnas ettevõtja Jüri Kraft, kes samuti Vabaduse väljakul toimunud missal viibis. „Arvestades, et katoliku ja luteri kirik on sajandeid omavahel piike murdnud, oli südantliigutav, et paavsti kohtumine noortega toimus mitte katoliku, vaid luterlikus Kaarli kirikus. Sellel on suur tähendus, et teatud määral on alanud käe ulatamine,” avaldas arvamust paavsti kõnet kuulanud Kraft.
Tema sõnul süvenes Eestis ateism nõukogude perioodil, mil kirikus käimine oli taunitav. Eriti kehtis see kooliõpilaste puhul. Viimastel aastatel on hakatud rohkem kirikus käima, nende hulgas on ka noori.
„See on väga teretulnud, sest kiriku eesmärk on muuta inimest paremaks. Kindlasti paneb ka paavsti visiit Eestimaa inimesi rohkem mõtlema kristlikele väärtustele ja pöörduma nende poole varasemast rohkem. Võib-olla on ka teisi arvamusi, kuid ma olen oma seisukohas täiesti veendunud,” kinnitas Jüri Kraft, kes on ka Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse juhatuse liige.
JAAN LUKAS
