Mul on arvamusfestivali osas vastakad tunded. Õieti olid need juba eelmisel aastal, kui korraldajad saatsid erakonnad Paide Vallimäe äärealale üsna kitsast telgiruumi jagama. Seekord paigutati meid palju kesksemasse kohta. Tänu improviseeritud välikohvikule, mille me lisatelgis omaalgatuslikult käivitasime (aitäh tegijatele!), toimiski Vabaerakonna arvamusala festivali avapäeval kenasti.
Ka programm tõmbas ligi. Kersti Kaljulaid pidas sõna ja tuli meiega kogukondadest kõnelema. Selle lubaduse andis ta juba eelmise aasta arvamusfestivalil, enne presidendiks saamist. Samal teemal kutsuti president hiljem ERR-i laval toimunud debatile. Meil kõlas järgmisena valimisliitude ja erakondade teema, sest kohalikud valimised tulevad kohe.
Edasi me eksperimenteerisime pisut. Opositsioonierakonnal Euroopa Liidu eesistumisega seoses väga olulisi rolle ei ole. Isegi meie poolt riigikogu infotunnis küsimustega välja treenitud ministrid vahetati suve hakul enne Brüsselisse minekut välja uute ja veel kehvemate vastu. Sellepärast otsustasime seekord, et oleme vähemalt Paides pisut rahvusvahelisemad, võttes välisesinejate osavõtul ette Kataloonia küsimuse ja Brexiti.
Nonde debattide tulisus ja menukus üllatas positiivselt. Palusin Brexiti arutelu sissejuhatuseks kohale tulnud rahval märku anda, kes tunnevad, et Brexit puudutab neid isiklikult ning kellele see on kaugeks jääv mure. Enamik leidis, et Brexit puudutab neid vahetult ja isiklikult.
Aitäh Christopher Sierile, kes debatile briti sõnaosavusega kogu aeg hoogu andis ning Peter Cheney’le, kes tõi sisse Šotimaa küsimuse. Muide, mõlemad härrad on eestlannadega abielus ja elavad siin. Kolmas osaleja, Alice Chau-Ginguene oli Eestis külas sõpradel. Tema vaatenurk Hongkongis sündinud, Iirimaal elava ja igapäevaselt Dublini-Belfasti vahel kurseeriva kodanikuna oli eriline juba praktiliste probleemide hulga tõttu. Nii esinejad kui enamik publikust pidasid Brexitit õnnetuseks. Brexiti toetajaid esinejate hulgas ei olnud, küll aga leidsid euroskeptikud ise Vabaerakonna telgi üles, vähemalt üks siin elav britt. Päris tuliseks läks.
Lõpetuseks jätan õhku ühe küsimuse. Nimelt teisel päeval, kui mul Paidesse asja ei olnud, jõudis arvamusfestival minuni meedia vahendusel. Seda räsis lõpus torm, samuti köitis tähelepanu Janek Õiglase võistlus Londonis. Ühesõnaga, olin eemal ja kõrval. Aga kaugelt vaadates tekkis mul üks põhimõtteline küsimus. Kas meediaväljaande roll on anda ülevaade festivalist tervikuna või on tema roll vahendada ja võimendada peamiselt oma laval toimuvat?
Iseenesest võiks ju täita ka mõlemat rolli korraga. Kuid mida kaugemal Paide Vallimäest olla, seda enam hakkab silma see, et aktiivsematel on iseendaga nõnda palju tegemist ning teiste jaoks neil tähelepanu ei jagu.
ANDRES HERKEL, Vabaerakond
