Järvamaa kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin, kes praegu täidab ka Põltsamaa ametikooli juhi ülesandeid, pakkus välja, et ametikooli tühjaks jäänud hoonetesse võiks asutada põgenike vastuvõtmise keskuse. Seal saaks pagulastele eesti keelt, kultuuri ja käsitööd õpetada.
Inimesed, kes oleksid võimelised põgenikke õpetama, on kohapeal olemas. Rein Oselini sõnul on paari aasta pikkuses perspektiivis Põltsamaa ametikooli hoonetekompleksi tuleviku osas vara midagi prognoosida. Ta ei välista võimalust, et mõni ettevõtja tuleb hea ideega hakata Eestis midagi nüüdisaegset tootma, milleks on tarvis välja koolitada tööjõudu. Toodanguks võiksid olla kasvõi päikesepaneelid. Ka Rail Baltic võiks olla üks ideedest, mille tarvis Põltsamaa ametikoolis tulevasi rongiliikluses tööd saavaid inimesi välja võiks koolitada. Samuti näeb Oselin ühe võimalusena paigutada sinna väike biogaasi õppejaam, kus operaatoreid koolitada.
Hoonetekompleks vajab uut elu
Ühendkooli juhi sõnul muutub tänapäeval õpetamine järjest individuaalsemaks ja kallimaks ning sellist masskoolitamist, nagu me nõukogudeaegsetest kutsekoolidest mäletame, tulevikus enam ei ole. Rein Oselin kinnitas, et Põltsamaa on vahva koht, seal on toredad ja asjalikud inimesed ning tema tahaks leida midagi niisugust, mis võimaldaks ametikooli hoonetekompleksile uue sisu ja elu anda.
Uurides lähemalt Jõgevamaa ja Järvamaa metallitööstuse töötajate vajadusi, selgus, et neil oleks tarvis kohe välja koolitada kuni 100 töötajat. Lähema viie aasta jooksul on kahe naabermaakonna metalliettevõtetel vajadus täiendava 300 töötaja koolitamiseks. Metallifirmade vajaduse rahuldamiseks esitati ministeeriumile taotlus osta Põltsamaa ametikoolile õppepingid, mis lähevad maksma veidi alla 400 000 euro. See taotlus lükati tagasi põhjendusega, et metallitöö erialasid saab õppida Tallinnas, Tartus, Narvas, Jõhvis. Probleem peitub hoopis selles, et kui keegi Jõgevamaalt läheb Tallinna metallieriala õppima, siis suure tõenäosusega ta sealt koolitatud inimesena Jõgevamaale tagasi ei tule.
Oselin märkis, et olukord hoonete osas on selline, et proportsionaalselt õpilaste arvu vähenemisega tõmmatakse koomale ka õppetööks kasutatavate ruumide arvu. Koolijuht loodab, et ehk saavad nad umbes kolmandiku ruumidest küttesüsteemist välja lülitada, sest tühje ruume pole niigi äärmiselt napi raha juures mõtet kütta. Senise kahe ühiselamu asemel jääb õppeaasta algusest kasutusele üks. Oselini sõnul ei ole kooli ülesanne tegelda veemajanduse, soojatootmise, biopuhasti või muude taristuobjektidega, vaid selleks on omavalitsus. Õppetööga tegelejate probleem ei ole mõelda sellele, mis saab edaspidi Põltsamaa ametikooli kasutuses olnud hoonete ning taristuga, selleks on Eestis Riigi Kinnisvara Aktsiaselts.
Vald pole valmis pagulasi vastu võtma
Põltsamaa vallavolikogu liikmetele pagulaste teemal infot jaganud Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson lausus, et pagulaste arv, mida riigil on plaanis vastu võtta, muutub pidevalt. Kui alguses räägiti 150 pagulasest, siis nüüd on see number tõusnud 180ni. Põgenike vastuvõtmist ei kavandata suurte rühmadena, vaid perede kaupa. Eluruumides, kuhu põgenikke paigutada saaks, peab olema tehtud sanitaarremont, seal peab olema vesi ning kanalisatsioon. Ja loomulikult peavad ruumid olema köetavad.
Väidetavalt peaks Eestisse saadetavatel pagulastel olema vähemalt minimaalne inglise keele oskus. Samas on kaheldav, kas inglise keelt valdavad need inimesed, kes siin pagulastega tegelema hakkavad. Tarmo Orr tundis huvi, kas pagulastele kohapeal mingit tööd oleks pakkuda. Tõnsoni sõnul ei näe ta, et üks pere pagulasi Põltsamaa valla või kogu Jõgeva maakonna tööturu jaoks mingiks probleemiks oleks. Väino Treimani huvitas, kuhu Eestisse saadetavad pagulased siis paigutatakse, kui Tartus toimunud arupidamisel selgus, et ükski omavalitsus neid valmis vastu võtma ei ole. Selle probleemiga tegeleb sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuuluv AS Hoolekandeteenused, kes peab Eestisse saabuvad pagulased kuhugi paigutama. Põltsamaa vallasekretär Janne Veski lisas omalt poolt, et kindlasti on Eestiski olemas paigad, kus ollakse valmis pagulasi vastu võtma. Põltsamaa vallavanema sõnul ei soovi ju keegi siia saabuda võivatele pagulastele halba, kuid nende vastuvõtmise osas peaks siis olema täielik kindlustunne. Põltsamaa vallavolikogu asus seisukohale, et nende vald ei ole veel valmis pagulasi vastu võtma.
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots lausus, et piirkonna omavalitsused peaksid koos töötama välja põhimõtted ning kindla süsteemi, kuidas pagulasi vastu võetakse. Praegu sellist süsteemi pole. Samuti peab omavalitsus arvestama ka kogukonna seisukohtadega.
TOOMAS REINPÕLD
Vägeva kodu võidakse ümber kujundada pagulaskeskuseks
Jõgeva vallavolikogu istungil tutvustas vallavolikogu esimees Rainis Uiga augusti algul toimunud kohtumisel sotsiaalministeeriumi asekantsleri Rait Kuuse väljakäidud ideed Vägeva kodu võimalikust ümberkujundamisest pagulaskeskuseks.
Uiga rõhutas, et tegemist oli mitteametliku kohtumisega. Vägeva kodu on riigi omandis ning sinna vastava keskuse loomiseks ei pea omavalitsus nõusolekut andma.
Vao küla Lääne-Virumaal on koht, kuhu majutatakse varjupaigataotlejaid. Et sealne majutuskeskus kuigi palju rohkem enam ei mahuta, siis hakkab riik otsima kohta uuele keskusele.
Vallavolikogus oli kõne all vastamine sotsiaalkaitseministri kirjale, mis saadeti omavalitsustesse 25. augustil. Kirjas soovitakse teada, kas kohapeal ollakse pagulaste vastuvõtmiseks valmis ning kas neile on olemas eluruumid. Esialgset tagasisidet oodatakse ministeeriumis juba 9. septembriks.
MATI ALEV
