Palamuse on oma tuntuse eest tänu võlgu Oskar Lutsule. Palamuse laululava tagaruumides võib nüüdsest näha kaht vahvat seinamaalingut, millest üks pühendatud Oscari-nimelisele filmiauhinnale ja teine lutsu nime kandvale kalale. Kaks pilti kokku annavad aga viite Palamuse kandist pärit kuulsale kirjanikule.
Seinamaalingud valmisid seekord Jõgeva valla noorte grafiti suvepäevade käigus. Suvepäevad korraldas Jõgeva valla noortekeskus ja sarnasest sündmusest on noortel võimalus olnud osa saada ka kolmel varasemal aastal. Esimestel suvepäevadel loodi maaling ühe Jõgeva aleviku abihoone seinale, teistel suvepäevadel kaunistati Jõgeva linna noortekeskuse sein ja mullu sai vahva kaunistuse Vaimastvere seltsimaja.
Seekord pakkus Palamuse Kultuuri juhataja Ehtel Valk välja, et noored võiksid teha maalingud Palamuse laululava tagaruumidesse. Lava valmis 22 aastat tagasi ja mullu läbis see põhjaliku uuenduskuuri.
Ehtel avaldas soovi, et maalingud oleksid seotud Oskar Lutsu teemaga. Et tagaruumides oli kaks maalingute jaoks sobivat betoonseina, kumbki ise toas, kasvas mõttetalgute käigus välja idee rahvakirjaniku nimi pooleks teha ning pühendada üks maaling Oskarile ehk siis täpsemalt Oscari nime kandvale filmiauhinnale ja teine maaling Lutsule ehk täpsemalt öeldes lutsukalale.
Väikesest maimust suureks kalaks
Oscari-seina kavandi tegi Lauri Rahusoo ja lutsu-seina kavandi Ülle Ottokar, kes oli ka maalijate juhendaja. Pintslitöö tegid ära 20 Jõgeva valla noort vanuses 10-16 eluaastat. Oscari-seinalt leiab Oscari-nimelise kuldmehikese ning kolmest Oscari võitnud filmist („Titanic”, „Forrest Gump ja „Sõrmuste isand”) pärinevad motiivid, lutsu-teemalisel seinal on ära toodud hariliku lutsu (tal on väga tore ladinakeelne nimi Lota lota) kujunemislugu väikesest maimust suureks kalaks. Lutsu-seinale said jäädvustatud ka kõigi maalingute teostamisel osalenute nimed.
„Pühendunud ja töökate lastega oli lausa rõõm koos töötada,” ütles Ülle Ottokar. „Mõnega olin tuttav varasematest suvepäevadest või enda juhendatud kunstiringist, aga oli ka päris uusi nägusid.”
Ülle kinnitas, et üldiselt lastele meeldib selline töö, ka neile, kes varem pintslit käes hoidnud pole. „Kui ülesande ära seletasin, oli tükk aega kuulda ainult pintsli sahinat. Kõik said värvida omas tempos ja valida endale raskusastmelt sobiva töö,” sõnas Ülle.
Maalingute tegemiseks annetas Sadolini värve AS Akzo Nobel Baltics. Samalt firmalt saadi värvid ka varasemate grafitite tarbeks.
„Olen neile alati valmis tööst mõne foto saatnud ja neile on väga meeldinud see, mida me neilt saadud värvidega teinud oleme,” sõnas Ülle Ottokar.
Kõik kakskümmend noort poleks korraga laululava tagaruumi maalima mahtunud, seepärast tehti maalingute kallal tööd kolmes grupis. Iga grupp sai kaks korda maalimas käia. Teised noored tegid samal ajal Udu talu (selles talus suvepäevalised elasidki) kämpingumajade juures lihtsamaid hooldustöid.
Peale töö tehti suvepäevadel muudki toredat ja kasulikku, nii noortekeskuse noortejuhtide kui ka külaliste eestvedamisel. Nii käis näiteks päästeametnik Tõnu Vare õpetamas, kuidas päästevesti õigesti kasutada, kuidas uppujale päästerõngast visata ja kuidas uppujat vees olles nii päästa, et päästja enda elu ohtu ei satuks.
Veel käisid suvepäevalistel külas Eesti paremikku kuuluvad noored kabetajad Merilii ja Triinu Jalg Palamuselt. Nad tutvustasid erinevaid kabeliike ja näitasid igasuguseid kavalaid nippe, näiteks seda, kuidas esmapilgul kahjuliku käiguga hiljem väga palju võita võib.
Eveli Leego eestvedamisel vaatasid noored kasvatusliku sisuga animafilme, Kertu Soonberg korraldas aga noortele simulatsioonimängu. Mängiti läbi koolikakluse järgne situatsioon. Iga noor sai endale kindla rolli ja pidi käituma vastavalt sellele, mis nurga alt tema sündmust näeb. Marju Saviaugu juhendamisel sai meisterdada ja Teele Laanese juhendamisel torti kaunistada.
Suvepäevad kujunesid ka üsna sportlikuks. Kaisa Tantsukooli juhi Kaisa Edenbergi juhendamisel sai proovida jumping’ut, Anneli Plaado eestvõttel mängiti aga mitmesuguseid sportmänge. Noored said end proovile panna ka kokkadena: igal õhtul valmistas üks grupp kõigile suvepäevalistele süüa.
Noored olid meelestatud positiivselt
Suvepäevadele pandi punkt neljapäevaõhtuse diskoga, mille korraldasid Kuremaa noored Ingela ja Angela, ning reedese väljasõiduga Tartu seiklusparki.
„Noortele meeldib siin, sest nad saavad teha töid, mida nad kodus teinud pole või mida kodus teha ei lubata,” ütles noortejuht Eveli Leego.
„Mõni on siin selgeks saanud akende pesemise, mõni tekikottide vahetamise,” lisas Jõgeva valla noortekeskuse juhataja Riin Juurma.
Positiivselt olid meelestatud ka noored ise.
„Grafiti suvepäevad on väga lahedad,” kinnitas Heidi. „Olen endale uusi sõpru leidnud ja nendega on tore suhelda.”
„Grafiti tegemine oli väga äge,” kiitis Lauri. „Ja öösiti sai ikka natuke nalja ka. Kord kahtlustas näiteks keegi, et väljas on kummitus.”
Küsimusele, kas grafiti maalimine raske ei tundunud, vastas Lauri noorem vend Kevin, et ei tundunud. Ja kui ka tuleval aastal sellised suvepäevad korraldatakse, tahaks ta neil jälle osaleda.
Grafiti suvepäevade korraldamist rahastati haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt ellu viidavas ESF kaasrahastatud programmis „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” kirjeldatud tegevuste raames.
„Ehkki kaheaastane projekt saab tänavuse aastaga läbi, püüame ka tuleval aastal grafiti suvepäevade korraldamiseks raha leida,” ütles Riin Juurma.
Kindlasti soovivad paljud värskeid seinamaalinguid näha. Kui tavaliselt on Palamuse laululava tagaruumi uksed avatud vaid laululaval esinejatele, siis tuleval nädalal, 21.–24. augustini, saavad värskeid maalinguid vaatama minna kõik huvilised. Uksed on avatud kella 9-17.
„Kui selgub, et vaja on, võime avatud uste aega pikendada,” arvas Ehtel Valk.
RIINA MÄGI
