Osaluskohvikus sündisid ühistest aruteludest värsked ideed

IMG_2138 (1)

Osaluskohvikus sünnivad lauast lauda liikudes ühistest aruteludest värsked ideed, kohvikuid korraldatakse selleks, et koguda noorte arvamusi, ettepanekuid ja ideid, millega edasi minna ja noorte arvamust ühiskonnas tuntavaks teha.


Möödunud neljapäeval kogunes enam kui sada Jõgevamaa noort Jõgeva kultuurikeskusesse, kus toimus juba kuuendat korda üleriigiline noorte osaluskohvik. Tänavu olid teemadeks noorte hääl omavalitsustes, õpilasvahetus, igapäevane kodu- ja koolielu, töötamine ning Eesti Vabariigi juubeli tähistamine.

Hääl kõlama

Iga maakond annab osaluskohvikus koorunud kohalike noorte ideed ja arvamused edasi Eesti Noorteühenduste Liidule. Paberile pandud ideed riiulil tolmu koguma ei jää. Üheks eluliseks näiteks on noorte valimisea langetamine. Noorte surve ja oma põhimõtete eest seismine päädis sellega, et koos ENL-ga sai teoks 16aastaste õigus kohalike omavalitsuste valimistel hääletada.

Noorte roll ei piirdu pelgalt valmiskasti juures käimisega. Sarnaselt KOV-i volikogule tegutsevad üle Eesti noortevolikogud, mis on nõuandva õigusega osaluskogud – nende liikmed saavad teha ettepanekuid volikogule ning mõjutada kohalikku poliitikat. Noorte mõtetest ja häälest sõltub, kui noortesõbralikku poliitikat kavandatakse.

Valimise teemalaua ekspert, Eesti Noorteühenduste Liidu osaluskogude koordinaator, Roger Tibar tõi kohvikuliste arutelude põhjal välja, et poliitika ei ole noorte seas nii atraktiivne. “Teema on riiklikul tasandil ära mustatud, noored ei ole saanud positiivset kogemust,” põhjendas Tibar. Ta lisas, et noorte hääl kõlab küll koolides ja noortekeskustes, kuid omavalitsuste tasandil on kaasamine pigem näiline. “Küsitakse küll arvamust, aga “linnukese” kirja saamise eesmärgil. Sisu loomisel seda arvesse ei võeta,” selgitas teemaekspert Roger Tibar.

Samas rääkis Tibar, et noortele lähevad oma kodukohas korda paljud teemad nagu transport, huviharidus, kergliiklusteede arendamine, koolivõrk, hariduse kvaliteet ning õpetajate hoiakud. Noored leidsid, et nende mured jõuavad kõige paremini poliitikuteni ametnike kaudu. Samas tõdeti, et seda võimalust eriti ei kasutata. Kuid kasvõi noorsootöötajale oma mure rääkimisest on abi, temaga saab liikuda juba õigete inimeste juurde. “Tänavu said noored valida ning seda enam tuleb neid kaasata otsustusprotsessidesse valla- ja linnavolikogude tasandil,” sõnas Tibar.

Tunne kodumaad

Eestisisese õpilasvahetuse kogemusega Ade Piht ja Kadriann Kalamees tutvustasid noortele VeniVidiVici õpilasvahetuse programmi, mis pakub viiendat õppeaastat järjest võimalust vahetada lühiajaliselt ja Eestisiseselt kooli. Programm on mõeldud 7.-12. klassi õpilastele, kes saavad veeta kuni kaks nädalat teises koolis. Seni on programmis osalenud 340 õpilast ning mõned neist on vahetanud kooli mitmelgi korral.

Noored on õppinud nii linna- kui maakoolis, eesti ning vene õppekeelega koolides, avastanud mandri- ja saarekoole ning tutvunud väikeste ja suurte koolikeskkondadega. Ade Piht rääkis, et laudadest käis läbi päris palju noori, kes on õpilasvahetuses juba osalenud või osalemas.

Nemad võtsid ka teiste kohvikuliste hirme vähemaks. Ade kinnitas, et nii mõnelgi tekkis soov vahetuses osaleda. Sageli kaasnevad õpilasvahetusega omad hirmud. Õpilased pelgavad rutiinimuutust, kurje õpetajaid ja uues klassis tõrjutuks jäämist. Samas kaaluvad positiivsed kogemused hirmud üle. Uue kooli traditsioonide, õpetamisviiside, õpilaste ja õpetajatega tutvumine rikastab noore maailmapilti.

Töötada või õppida

Sel aastal leevendati seadustega alaealiste töötamise regulatsioone. Näiteks võib 13aastane koolikohustuslik noor töötada koolivaheaegadel kuni seitse tundi päevas ning 35 tundi nädalas. Õppeveerandi ajal on sõltuvalt vanusest lubatud töötada kolm-neli tundi päevas ehk 15-20 tundi nädalas. Seadusega kaotati ka alaealistele lubatud tööde liigid, töö peab olema ea- ning jõukohane.

Küll aga on endiselt keeruline noortel sobivat töökohta leida. Tööandjad näevad nende palkamist väljakutsena ning turvalisem tundub palgata vanem ning näiliselt vastutustundlikum kandidaat. Samal ajal on oluline roll ka kohalikul omavalitsusel, kes koostöös õppeasutuste ning ettevõtjatega saab korraldada hooajalisi töömalevaid. Üldiselt on noored suviti töötanud, kes maasikaid korjanud või puid ladunud.

Ka kohalikud noored kinnitasid kui ühest suust, et tööd on raske leida. Sageli on nii, et kui sugulase firmasse tööle ei saa, siis polegi midagi muud võtta. Torma põhikooli 9. klassi õpilane Teele rääkis, et kui võimalik, siis tasub kooli kõrvalt töötada, ent see võib väga raskeks minna. “Olen suviti käinud maasikaid korjamas ja töötanud kokanduse valdkonnas. Samas ei saa väga palju tööle minna, kodus on küllalt teha – tahan vanemaid ka aidata,” sõnas Teele. Neiu nentis, et üle pingutama ei pea. Kõige tähtsam on ikka õppimine ja alles siis tuleb töö.

Noorte töötamise teemalaua ekspert, riigikogu liige, Hardi Volmer rääkis, et nad viisid arutelude käigus salamisi läbi sotsiaalmajandusliku uuringu. “See näitas ilmekalt Eesti ettevõtluskeskkonna arenguid – noorete huvi tegeleda ettevõtlusega ja olla iseenda tööandja on kahetsusväärselt väike,” märkis Volmer. Ta tõi olukorra ilmestamiseks välja, et rahvusvaheliste sotsiaaluuringute statistilised vaatlused näitavad, et igas riigis, olenemata riigikorrast või geograafilisest asendist, on elanikkonnast viiendik neid, kes on ettevõtlusega tegelemiseks avatud. Kuid Eestis on see protsent oluliselt väiksem. “Noored eelistavad jääda tööorjaks või teise kapitalisti käte vahele. Noored olid üksmeelel, ettevõtlusega tegelemine on liiga riskantne. See on kurb fakt,” sõnas Volmer.

Tahaks kodus olla

Eesti Vabariik saab eeloleval aastal saja aastaseks. Nii noori kui vanu kutsutakse üles tegema Eestile kingitusi. Koos Jõgeva maavanema Viktor Svjatõševiga arutasid noored, milline on 100aastane Eesti, kuidas väljendub see kodukohas ning millised on noored 50 või 100 aasta pärast. Maavanem sõnas, et ta kohtus noortega, kel on arukust ning kogemusi. Paljud näevad ennast tulevikus kodukandis elamas, kui on tööd ja kodu. “Noored rääkisid, et vanemad ja vanavanemad ei tohi maamaju müüa ja linna kolida – nii saaks maale tulla. Kodukoha arengu taga on aktiivsed noored.”

Maavanema sõnul oli volikogu liikmel Kristian Vaarpuul väärt mõte: igal noorel võiks olla oma volikogu liige, kellega ta käib kaasas nii volikogu istungitel, kui komisjonide koosolekutel, et aimu saada, kuidas omavalitsus töötab. Paratamatult on igal rindel aktiivsus noorele väljakutseks ja ülekoormus on kerge tulema. Õppimine, huviringid, sõbrad, kodu, kodused tööd, mõnel osaline töökoht – need kõik nõuavad oma aja.

Kohvikulised otsisid teemalauas Kae õudu koos eksperdi Kaidi Forostovetsiga lahendusi õpilaste koormuse vähendamiseks. Õppimise ja ülekoormuse vähendamiseks pakkusid õpilased välja inimlikkust. Kui õpetajaga ausalt oma murest rääkida, leitakse ka lahendus. Nad rääkisid oma kogemusest, et kasuks tuleb aja planeerimise oskus. Nii mõnigi oli nõus pikemalt koolis olema, kui koduseid töid ei antaks. Lauajuht Andra Varnik rääkis, et õpilased soovivad mitteformaalse ja formaalse õppimise suuremat seotust. Lisaks hinnatakse õpetaja tagasisidet ning seda oodatakse rohkem. Eriti meeldib õpilasele kiitus tehtud töö eest.

Osaluskohvik on Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL)algatatud sündmus, mis põhineb maailmakohviku meetodil. Maailmakohvik toob inimesed kokku, et arutleda neile olulistel teemadel ning rääkida ühiskondlikest murepunktidest.

MARGE TASUR

blog comments powered by Disqus