Neljapäeval peetud Jõgeva vallavolikogu istung jätkus pärast kolmandat päevakorrapunkti ainult 16 koalitsioonisaadiku osalusel. Kümme opositsiooni liiget otsustasid istungilt enne selle lõppemist lahkuda.
Volikogu istungilt lahkusid Isamaa ja Res Publica Liidu ning valimisliidu Uus Jõgeva fraktsioonide liikmed ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esindajad.
Päevakorda muudeti
Valimisliidu Uus Jõgeva fraktsiooni esimehe Tiit Lääne sõnul põhjustas opositsiooni lahkumise kord juba muudetud ja siis kinnitatud päevakorra uuesti muutmise soov. “Opositsioonisaadikute seisukohalt võinuks see muuta kogu edasise istungi õigustühiseks. Opositsiooni poolt istungi algul esitatud päevakorrapunktide parandusettepanekud, mis viitasid vastuolule seadustega, ei leidnud loomulikult heakskiitu. Küll aga läks läbi koalitsiooni päevakorra muudatus. Pärast kolmandat päevakorrapunkti soovis aga volikogu esimees Raivo Meitus taas muuta päevakorda, mis oli juba kord kinnitatud. “Meie arvamusavaldused, et see ei ole kooskõlas kehtiva Jõgeva linna põhimäärusega ja muudab edaspidise istungi õigustühiseks, jäid hüüdjaks hääleks kõrbes. Seejärel leidsime, et pole õige jätkata sellisel kujul toimuval istungil osalemist,” selgitas Lääne.
“Opositsiooni arvamus ei ole asjakohane, istung ei muutunud õigustühiseks,” lasus vallavolikogu esimees Raivo Meitus.
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Aivar Kokk märkis, et opositsioon läks volikogu istungile eesmärgiga aidata kaasa istungi konstruktiivsele läbiviimisele. “Kahjuks on aga kolmandat korda järjest volikogu istungi materjalid puudulikult ette valmistatud. On kaheldav, kas üks või teine punkt on seadusega kooskõlas. Opositsioonis on viis volikogu esimeest ja me olime kõik arvamusel, et juba kinnitatud päevakorda ei saa enam muuta, kui päevakorrapunktide arutamine on juba alanud. Viimasel volikogu istungil tekkinud olukordade vältimiseks tegin koalitsioonile ettepaneku kutsuda kokku fraktsioonide esimehed. Arutada ja püüda leida kompromissi. Volikogu otsused peavad olema seadusega kooskõlas ja mitte kaheti tõlgendatavad,” lausus Kokk.
Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus ütles, et Aivar Kokk rääkis sellest küll koridoris teiste volikogu liikmetega, kuid konkreetset ettepanekut ei teinud. “Volikogu otsused on seadusega kooskõlas. Kui on soov kaheti tõlgendada, siis on see võimalus olemas väga paljude seadustega Eestis. 30. novembril toimunud volikogu istungi päevakorra muutmiseks tehti ettepanekud enne päevakorra kinnitamist. Volikogu liige Terje Rudissaar tegi ettepaneku võtta päevakorrast välja uue ametiasutuse loomisega seotud päevakorrapunktid. Volikogu esimehena tegin ettepaneku tõsta ettepoole linna lisaeelarvega seotud päevakorrapunkt. Rudissaare ettepanek ei leidnud toetust. Minu esitatu võttis volikogu enamus arvesse ja kinnitati muudatusega päevakord. Istungi edenedes selgus, et on vaja muuta ametiasutuse loomisega seotud päevakorrapunktide järjekorda. Tegin vastavasisulise ettepaneku ja volikogu võttis selle arvesse. Veelkord – muudeti kinnitatud päevakorrapunktide järjekorda, ühtegi punkti ei jäetud välja ega võetud juurde,” selgitas Meitus.
Kehtib Jõgeva linna põhimäärus
Ta märkis, et Jõgeva valla moodustanud omavalitsuste ühinemislepingus on kokku lepitud, et seni, kuni uuel vallal pole põhimäärust, kehtib kõigile ühinevatele omavalitsustele Jõgeva linna põhimäärus. “Selle järgi on võimalik juba kinnitatud volikogu istungi päevakorda muuta poolthäälte enamusega. Paragrahv 21 kajastab volikogu istungi avamist ja päevakorra kinnitamist. Volikogu istungi päevakord kinnitatakse ja kinnitatud päevakord muudetakse poolthäälte enamusega. Kui päevakorda tervikuna ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Lisaks on põhimääruste kohaselt sama praktikat kasutanud ka Palamuse ja Jõgeva vallavolikogud, kuna mõlema omavalitsuse seni kehtinud põhimäärustes on kinnitatud päevakorra muutmise võimalus sees,” rääkis volikogu esimees.
“Uue valla loomisel ja edendamisel on vajalik kõigi volikogu liikmete osalemine protsessis. Koalitsioon on oma töös orienteeritud sellele, et uus omavalitsus saaks ametiasutusena toimimise õigused 2018. aasta 1. jaanuaril. Opositsioon vastandub oma tegevuses koalitsioonile ja seega on neil teised eesmärgid ja nende täitmiseks on mitmeid võimalusi. Üks neist on volikogu töös mitte osalemine,” lisas Meitus.
JAAN LUKAS
