Jõgevalt Jõhvi saamiseks on kindlasti mugavamaid viise, kui minna joostes: Regio teedeatlase andmetel on lahutab kaht linna 106 kilomeetrit. Jõgevamaa harrastusjooksja Tiina Säälik läbis aga 24 tunni jooksu maailmameistrivõistlustel enam-vähem sama distantsi. Täpsemalt sai ta kirja koguni 107 kilomeetrit ja 380 meetrit.
Tiina Säälik pühendab küll jooksutreeningutele päris palju aega, ent ta pole kaugeltki tipp- ega profisportlane, vaid hoopis Eesti Punase Risti Jõgevamaa Seltsi sekretär ehk kogu seltsi töö koordineerija. Kuidas siis temasugune harrastaja maailmameistrivõistlustele sattus?
Tiina kuulub spordiklubi ProRunner liikmeskonda ja 24 tunni jooksu maailmameistrivõistlustest kuulis ta oma klubikaaslaselt Hannes Veidelt.
“Hannes “hõikas” sotsiaalmeedias, et selline võistlus on tulemas,” meenutas Tiina Säälik. “Mina kohe ei reageerinud, vaid ootasin, kuni tublimad jooksjad end ära on registreerinud, ja siis uurisin, kas minusuguse “turisti” jaoks ka veel kohta on. Ning selgus, et registreerunuid on suhteliselt vähe. Aitasin ise veel mõned huvilised juurde otsida. Lõpuks oligi nii, et seitsmest Eestit esindanud võistlejast viis olid pärit ProRunneri ridadest.”
Tiina oli enda sõnul juba ammu nalja visanud, et tahaks MM-il ka ära käia. Ta oli mõelnud rohkem veteranide MM-i peale, aga nüüd pakkus elu “päris” MM-il osalemise võimaluse ja patt olnuks seda mitte kasutada.
“Oma riigi kergejõustikuliidu ametliku esinduse koosseisus MM-il käia oli tõesti natuke teistmoodi kogemus, kui tavalisel maratonil osalemine,” kinnitas Tiina Säälik. “Võistluste avamisel marssisid riikide delegatsioonid oma lippudega staadionile, kus linnapea ja teised tähtsad isikud kõnet pidasid, ning võitjad said medali kaela oma riigi hümni saatel.
24 tunni jooksu maailmameistrivõistlused toimusid 1. ja 2. juulil Põhja-Iirimaal, Belfastis ja sellel osales umbes 300 sportlast. Võisteldi Victoria pargis asuval 1653 meetri ehk umbes miili pikkusel rajal. Start anti 1. juulil kell 12 päeval (meil oli kell siis 14) ja võistlus lõppes täpselt 24 tunni pärast.
Must leib aitab
Seda 24 tunni jooksu reeglid muidugi ette ei näe, et terve ööpäeva jalul tuleb olla. Kui väsimus peale tuleb või energiavarud täiendamist vajavad, võib väikese pausi teha. Tulemus tuleb selle võrra nigelam, aga tervis on olulisem. Iga riigi võistkonnal oli kasutada 3×3 m põrandapinnaga telk, kuhu oli võimalik oma lisariided, toit-jook ja muu vajalik hoiule panna.
“Suurte riikide esindustel olid kaasas korralikud tugimeeskonnad: massöör, füsioterapeut jt spetsialistid, meil oli vaid üks naissoost vabatahtlik abiline. Aga ta oli väga tubli,” ütles Tiina Säälik.
Kui temal võrdlusvõimalus puudus, siis mõned kogenumad väitsid, et korraldajate poolne toitlustamine oli seekord natuke lahja. Ent igaühel oli ka endal midagi kaasas: spordigeele, glükoosi ja muud energiat taastavat.
“Minul on näiteks ikka kaasas must leib: see aitab alati,” ütles Tiina.
Soovida jättis Belfastis ka ajavõtusüsteem. Kui võistleja, kiip jala küljes, üle ajavõtumati jooksis, siis piiks küll käis, aga andmeid selle kohta, kui palju maad läbinud oled, iga kord ekraanile ei ilmunud, sest ekraan lihtsalt “hangus” aeg-ajalt ära. Nii tuligi vahepeal joosta nagu “kotis”, st olulisi andmeid teadmata.
“Meie Iisaku staadionimaratonil ja Tondiraba sisemaratonil, kus samuti lühikesi ringe joostakse, pole sellist jama kunagi olnud,” kinnitas Tiina Säälik.
Tiina Säälik peab oma võistlustulemust – 107,380 km läbimist 24 tunni jooksul – pigem tagasihoidlikuks. Samas võttis ta asja algusest peale rahulikult ja võttis eesmärgiks vähemalt sada kilomeetrit täis saada. Ning selle piiri ta isegi ületas.
“Senini oli pikim distants, mille läbinud olin, täispikk maraton. Igal kilomeetril, mis üle selle, oli juba huvitav jälgida, mis endaga toimuma hakkab,” ütles Tiina.
Öösel tuli võistlejatel võidelda nii jaheduse kui ka peale tikkuva unega. Esimese vastu aitasid lisariided, teise vastu viie minuti kaupa magamine, termotekk ümber ja kell pihus. Kui saabus hommik ja uuesti valgenema hakkas, läks jooksmine jälle lõbusamalt. Ilm oli tegelikult pikamaajooksuks sobiv: sademeid oli ainult kerge uduvihma jagu ja pilves taevas ei lasknud temperatuuril ülearu kõrgeks tõusta.
Kui alguses olid publikuks põhiliselt võistkondade toetustiimide liikmed, siis lõpupoole kogunes raja äärde suur rahvahulk. Viimased ringid joosti juba tohutu ergutuskoori saatel, nagu olümpiamängudel. Tõsi, paljud võistlejad siis enam ei jooksnud, vaid kõndisid, Tiina sealhulgas.
“Juba eelviimasel ringil valdas mind hea tunne, sest olin lõpuni vastu pidanud,” sõnas Tiina.
Võitsid kõik
Tema sõnul on ka tavaline maraton suur katsumus, sellest pikem ultrajooks aga seda enam. Lätlane, kellega koos ta viimaseid ringe jooksis, esitas küsimuse, miks nad üldse seal on, aga mitte kodus.
“Mina olen seda küsinud mõnel raskel maratonil, aga Belfastis oli minu meelest päris tore joosta. Ultrajooksjate seltskond oli väga tore ja üksteist toetav ning huvitav oli jälgida, kuidas tipud võistlesid – jooksu pealt süües-juues.
“24 tunni jooksul jõuad nii mõndagi mõelda. Nii et see pole ainult füüsiline, vaid teatud mõttes ka vaimne teekond,” kinnitas Tiina. “Ja kõige tähtsam oli see, et mina võitsin distantsi, mitte distants mind.”
Meestest tuli 24 tunni jooksu maailmameistriks jaapanlane Yoshishiko Ishikawa tulemusega 267,566 km, naistest poolatar Patrycja Bereznowska tulemusega 258,339 km. Eestlastest oli parim ProRunneri esindaja Cris Poll isikliku rekordiga 212,198 km. Ta sai selle tulemusega meeste hulgas 70. koha.
“Cris käib mõnikord ka Jõgeval treeninguid läbi viimas,” märkis Tiina.
Iiri saarel viibis ta esimest korda. Põhja-Iirimaa on teatavasti Suurbritannia, mitte Iiri Vabariigi koosseisus ning Belfasti linnal on huvitav ajalugu. 24 tunni jooksu MM-il osalenutel oli pisut aega ka linna peal käia, ent kõike huvitavat siiski vaadata ei jõutud.
Tiina Säälik on seoses jooksmisega päris palju reisinud. Tänavu on ta näiteks peale Belfasti jõudnud käia Luksemburgis ja Stokholmis. Kui paljud arvavad, et reisimine on taskukohane ainult rikkuritele, siis Tiina sõnul saab reisi varakult planeerides ja soodsaid lennupileteid passides üsna vähese raha eest üsna kaugel ära käia. Olgu igaks juhuks öeldud, et ka Belfastis käisid meie jooksjad oma raha eest.
Praegu peaks Tiina Säälik viibima Peterburis, kus ta üleeile läbis oma elu neljakümnenda täispika maratoni.
RIINA MÄGI
