Otsime Eesti märki. Põhja pool, Revaalias, on selleks euro. Lõuna pool, Mikitamaal, erinevad seened-marjad. Meil, Keskmaal, on Eesti märgiks kahtlemata kartul. ´Jõgeva Kollane´ säras meie valla pealinna kohal ammu enne küüslauku, naiste tantsupidu ja poole kohaga Jõuluvana.
Kartul, Solanum tuberosum pärineb Lõuna-Ameerikast, Andide mägedest ja kodustati rohkem kui 10 tuhande aasta eest. Sealt veeres ta alla Mehhikosse, umbes sinna, kuhu Donald Duck tahab oma tara ehitada. Hiljem, 16. sajandil, Hispaania kaudu Euroopasse, sealt tagasi Põhja-Ameerikasse ja igale poole maailma. Kartul on neljas toidutaim peale maisi, nisu ja riisi, aga hektarilt annab enim kaloreid välja. Kõige rohkem kasvatavad teda Hiina, India ja Venemaa. Iga planeedi Maa elaniku kohta süüakse aastas 33 kilo kartuleid, Eestis koguni 84! Kas sina oled oma tänased kolm mugulat juba kätte saanud?
Kartul on sirutanud maa-alused varred igasse keelde ja kultuuri. Inglased said potato hispaanlaste patatalt. Eestlaste kartul tuli saksa kartoffelist, see kujunes aga itaalia tartufolo järgi. Tuhvel on meie trühvel! Eesti mats hakkas teda kasvatama vene keisrinna Katariina ajal. Esialgu punnis käsule vastu, siis pani mõne mugula mõisast pihta ja tare taha maha, lõpuks ostis selle tare endale päriseks. Siis põletas kartulist viina ja leotas sellega impeeriumi savijalad pehmeks. Elas kartuli toel üle sõjad ja okupatsioonid. Nõukaajal, kui troopilised puuviljad meil veel ei kasvanud, saime kartulist oma talvise C-vitamiini, iseseisvudes lubasime isegi kartulikoori süüa.
Kevadises perekonnanõukogus arutasime, kas oma kapsamaal kapsa kavatamine on rohkem taime- või loomakasvatus? Lõpuks otsustasime hoopis, et inimsuse vastane kuritegu. Sama käib lillkapsa kohta, eriti, kui lille ei ilmu. Aga kartulist loobuda me ei suutnud. Kartuli kaudu suheldakse loodusega, tugevdatakse perekondlikke ja maa-linna vahelisi sidemeid, sõbrunetakse naabritega, jälgitakse ajaloo kulgu. Siin olen kasvanud, kartulimaal, siin on mu rahu ja tasakaal. Seega otsustasime, et ka tänavu on vaja kahe vao jagu seemnekartulit varuda.
Maaubinake armastab hästi haritud mulda. Harimiseks on olemas traktorid, sahad, rootorid, kombainid, väetiselaoturid ja -pritsid, külvikud ja muud tehnikaimed. Eelneva puudumisel ka hobune, naine või poeg. Esimestesse tuleb investeerida, viimaseid tuleb ilusasti paluda ning kingitustega meelitada.
Kartulis on kõik mürgine, välja arvatud mugul, rohelised osad tungil täis kaitsvat solaniini. See ei takista kahjurite armeel teda süüa. Viirused, bakterid, seened, ümarussid, lestad, putukad ja nende vastsed ning närilised õgivad teda, sõralistest rääkimata. Kui nende kõikide vastu tõrjet teha, muutub ka mugul lõpuks mürgiseks.
Kartulit tuleks väetada kartuliväetise või kõdusõnnikuga. Eriti hästi kasvab ta kuivatatud jõemudas. Selle saamiseks tuleks Mudajõgi, Jangtse, Mekong või Ganges eelnevalt uude sängi suunata. Hea oleks ka maad värskendada. Mina saan vao nihutada viis meetrit õunapuude või naabri poole.
Kartulisordid peegeldavad meie ajalugu. ´Ostbote´ ja ´Odenwald´, ´Adretta´, ´Maret´ ja ´Princess´, ´Olevipoeg´ ja ´Sulevipoeg´. Maailmas on neid 5500. Isegi amatööridel on vähemalt viis-kuus lemmiksorti: varaseid ja hilised, maitsvamaid ja haiguskindlamaid. Mul käib kahe naabriga väike võistlus. Eesmärk on tulla kolmandaks ehk viimaseks, kellel pealsed vaolt kaovad. Mullu, peale maaomandi bordoo vedelikuga siniseks värvimist, mul see ka õnnestus. Peaaegu oleksid augustini vastu pidanud! Eelnevat arvasse võttes kasvatan ´Flaviat´, mis on nii varajane, et midagi ikka alla korjab.
Lõpuks, sügisudude saabudes, kallan ma mõned korvitäied salve ning jään oma mullaseid pihkusid vaatama. Kes võitis, kas mina või pan Tadeusz Poolast, kelle mugulaid ma Maximast osta saan? Erapooletu vastuse saad meie paljukannatanud ja haruldaseks muutunud rahvusloomalt metssealt. Paned talle kuhjake üht ja kuhjake teist ning pärast näed, kumb alles jääb.
Ja nüüd algab kampaania! Iga tõeline eestlane läheb otsejoones põllulapile ning paneb maha vähemalt 100 kartulimugulat. Siis saab ta neid meie Kartulivabariigi 100. aastal sadat moodi kokata ja põske pista. Marss vaole, Kalevite kange rahvas!
JAANUS JÄRS
