Teisipäeval ja kolmapäeval vallutasid eri riikide lippe ja värve kandvad õpilased Jõgeva linna. Uhked pidustused tipnesid eile hommikul alanud rongkäiguga, mille käigus värvusid linnatänavad nii Kanada, Austraalia kui ka näiteks olümpiamängude sünniriigi Kreeka värvidesse. Jõgeval oli tunda olümpiahõngu, mis sundis ka möödujaid seisatuma ja huvi tundma.
Sellised üritused aitavad elavdada õpilaste sportlikku vaimu ja suurendada kehalist aktiivsust, sest millal muidu saab koolilaps end tõelise atleedina tunda?! Muidugi aitavad sellised üritused olümpiamängude olemust ja olulisust kogu spordiajaloos paremini lahti mõtestada. Olgugi, et Jõgeval toimunud olümpiamängudel olid klassikalised alad asendunud märksa tänapäevasematega, võis iga õpilane vähemalt hetkekski tunda, et viibib antiikses Kreekas. Nähes, millise säraga läksid õpilased, õpetajad ja korraldajad päevale vastu, võib arvata, et niisuguseid üritusi, mis aitaksid koolirutiinist lahti lasta ja terve päeva spordi seltsis veeta, on veelgi enam vaja.
Spordi olulisus on viimasel ajal taas päevakorda tõusnud ning ei saa alahinnata ühtegi südamega korraldatud üritust, mis aitab tervislikku eluviisi noortele lähemale tuua. Loodetavasti ärgitas seekordne kooliolümpia vähemalt üht õpilast end rohkem liigutama ja spordiga lähemat tutvust tegema. Ja võib-olla saab kunagi mõni meie uus spordikangelane öelda, et esimese tõuke sellel teel sai ta just kooliolümpialt.
