Õigluseotsijast erukapten Joosep Sild 1942-1944 Jõgeva linnapeana

Järg 27. juulil ilmunud osale

Kuidas ja mis põhjustel 1887. aasta 27. jaanuaril Avinurme vallas sündinud endine Naissaare komandant Joosep Sild aga Jõgevale elama sattus? Tundub, et tema puhul oli tegemist küllaltki temperamentse ja püsimatu natuuriga, sest alates 1898. aastast kuni arreteerimiseni 1944. aastal elas ta kokku seitsmeteistkümnes eri paigas. Ühest küljest polnud tal sõjaväelasena valikut ning ta oli sunnitud pidevalt ühest teenistuspaigast teise liikuma. Kuid ka pärast Kaitseväest erru saatmist 1929. aastal ei püsinud Sild ühes kohas paigal, vaid jõudis elada Äksis, Jõgeval ja Haapsalus.

Pärast tegevteenistusest vabastamist asus ta elama Tartumaale Sootaga valda, kuhu ostis Rajamaa talu. Aastail 1932-1933 osales Joosep Sild aktiivselt Äksi (siis nimetati seda Sakalaks) Vabadussõjalaste Liidu juhtimises. Teadmata ajendil ostsid nad aga äkitselt koos abikaasa Aliidega 1940. aasta mais endale Jõgevale Jõe tänavasse maja.

Pärast 1940. aasta juunipööret hoidis Sild madalat joont ning elatus juhutöödest. Sama aasta suvel lõpetati tööpensioni maksmine kuuele Jõgeva linna pensionärile. Teiste hulgas jättis uus rahvavalitsus” elatusrahast ilma ka erukapten Silla ja kaks endist politseinikku. Kuigi otsust ei põhjendatud, oli ilmne, et tegu oli poliitiliste põhjustega. Saksa okupatsiooni alguses astus Joosep Sild Jõgeva Omakaitse ridadesse, kus tegeles majandusküsimustega: maksis välja palku Omakaitse palgalistele töötajatele, väljastas kohalikele elanikele lubasid jne. Arusaamatuste tõttu kohaliku Omakaitse ülema Joosep Tiimaniga lahkus Sild 1. jaanuaril 1942 Omakaitsest.

Sild ja Vindi

Kõnealusel eluperioodil mängis Joosep Silla elus päris suurt rolli tuntud Jõgeva ettevõtja August Vindi. Arvatavasti tundsid nad teineteist juba ammu. Mõlemad töötasid mingil ajal Eesti Tarbijate Keskühisuses. Et Vindi oli Jõgeva vapside liider, võis tema tutvus Sillaga alguse saada ka poliitika pinnalt. Kui Saksa Sõjakahjude Hindamise Ametile oli vaja tõestust, et Joosep Silla maja sai kannatada Mustvee maantee betoonsilla õhkulaskmise käigus Punaarmee poolt (sündmus leidis aset 23. juulil 1941), siis andsid sellekohaseid tunnistusi August Vindi ja ta poeg Aksel.  Kui Tartu maavanem August Eslas nimetas 7. jaanuaril 1942 Joosep Silla Jõgeva linnapeaks, oli soovitajaks taas August Vindi. Võimalik, et just August Vindi oli see, kes oma vana tuttava Joosep Silla 1940. aastal Jõgevale elama kutsus.

3. veebruaril 1942, napilt kuu aega pärast Silla saamist Jõgeva linnapeaks, lasti Permi oblastis Solikamski koonduslaagris maha tema poeg Alfred. Joosep Sild seda siis mõistagi ei teadnud. Isegi tema Jõgeval elanud abikaasa Aliide sai poja  saatuse kohta selgust alles 1963. aastal.

Viiburis sündinud ning keskhariduse omandanud Alfred töötas alates 4. veebruarist 1941 koos oma naise Ernaga Rakvere meteoroloogiajaamas. “Organites” teati liigagi hästi, et nii Alfred kui ka tema isa Joosep osalesid Äksi Vabadussõjalaste Liidus. Seepärast võeti ta ohtliku kontrrevolutsionäärina 1941. aasta 20. juunil, päev enne sõja algust Saksamaa ja NSV Liidu vahel Rakvere restoranis Euroopa vahi alla.

Vahistamispõhjusena toodi välja, et Alfred Sild tegi restoranis kontrrevolutsioonilist propagandat Nõukogude võimuesindajate, kompartei ja isiklikult sm. Stalini vastu”. Üle kuulati ka ta abikaasa ja meteoroloogiajaama juhataja, kellega nad koos restoranis viibisid, ning mitmeid teisi tema tuttavaid. Igaks juhuks oli NKGB Virumaa osakonna töötajale väljastatud vahistamisorder jäetud ilma kuupäevata. Vene NFSV seaduste järgi (!) kuulus mees arreteerimisele, korter läbiotsimisele ning tema vara arestimisele. NKGB Virumaa osakonna töötajad viisid läbiotsimine Sildade korteris läbi 25. juunil 1941. Alfred Sillale sai saatuslikuks põgenemine Solikamski laagrist 13. novembril 1941 – ta tabati ning talle määrati surmanuhtlus.

Viimased eluaastad

1944. aasta septembris, pealetungivate Nõukogude vägede lähendes leidsid paljud Tartu asutused endale ajutise pevarju Jõgeval ja selle lähiümbruses. Teiste hulgas viibisid näiteks Siimustis Tartu linnapea Karl Keerdoja, linnaarhitekt Arnold Matteus, linnakassa, ehitus-, rahandus-, haridus- ning kaubandus-tööstusosakond. Jõgeva linnas olid end sisse seadnud Eesti Rahva Ühisabi Tartu ja Tartumaa ringkonnaamet ning firma Lihaeksport. Tartu Ülikooli kantselei esindaja oli leidnud endale ajutise peatuspaiga Jõgeva Sordiaretusjaama direktori kabinetis.

Nüüd, kui rinne oli juba Jõgeva all, tuli Tartu maavalitsuselt korraldus, mille kohaselt kõik ametiisikud ja asutused pidid koos linna komandantuuriga Saksamaale evakueeruma. Enamik ametnikke seda siiski ei teinud ning püüdsid leida muid lahendusi. Ka Joosep Sild ei evakueerunud koos Jõgeval asunud sõjaväeosaga. 18. septembril, vahetult enne nõukogude vägede saabumist asus ta koos oma teise poja Evaldiga teele Haapsallu, kuhu jõudis kaks päeva hiljem. Naine Aliide jäi Jõgevale.

Haapsallu jõudes varjas Joosep Sild end mõnda aega, kuid pärast linna hõivamist Nõukogude vägede poolt tuli ta peidust välja ning asus tööle kohaliku kaupluse ja söökla öövalvurina. Komandanditunni ajal liikumiseks anti talle esialgu välja isegi eriluba. Kuid olude selginedes hakati tema isiku vastu lähemat huvi tundma ning ta arreteeriti 6. detsembril 1944. aastal. Järgmise aasta 26. novembril toimus sõjatribunali istung, kus ta mõisteti süüdi kodumaa reetmises ning karistusena määrati talle 10 aastat vangilaagrit koos kõigi õiguste kaotamisega viieks aastaks, lisaks konfiskeeriti kogu tema vara.

Kui suure osa mõistetud karistusest Joosep Sild ära kandis, see uurimistoimikust ei selgu, ent  arvatavasti oli ta 1947. aastal veel elus. Sellest ajast kaovad üle kahe ja poole aasta Jõgeva linnapea ametit pidanud erusõjaväelase jäljed. Nagu paljude teiste eestimaalaste jäljed tol ajajärgul.

JANEK VARBLAS

blog comments powered by Disqus