Norra õppevisiit tutvustas raputavalt erinevat noorsootööd

IMG_0565 (1)

Juuni keskel viibisid Jõgeva noored ja noortega tegelevad spetsialistid Norras. Seal toimus teine Jõgeva põhikooli CARE3 rahvusvahelise projekti väliskohtumine, kus nähti noorte murede lahendamiseks hoopis teistmoodi lähenemist.


Bergenis õppisid ja jagasid kogemusi Poola, Eesti, Läti ja Norra spetsialistid. Kokku oli kohtumisel 59 osalejat, igast riigist kaheksa spetsialisti ja viis noort. Norrakad said korraldajana kaasata kümme noort. Projektijuht ja Jõgeva põhikooli sotsiaalpedagoog Kertu Säinas selgitas, et nendega tuli Norra kaasa viie asemel neli last. Kahjuks murdis üks noor enne reisi käeluu ja ei saanud osaleda. Norras käsid Jõgeva politseijaoskonna politseinikud Sulev Jürgenson, Aivo Paulus ja Taivo Rosi, Jõgeva põhikooli väikeklassiõpetaja Älis Eespäev, Jõgeva linna noortekeskuse noorsootöötaja Marju Saviauk ja noorsootöö peaspetsialist Kaire Sakjas, lastekaitse peaspetsialist Kristiina Meinberg-Kadai ning sotsiaalpedagoog Kertu Säinas.

Kertu rääkis, et politseinikud on lastele heaks eeskujuks. Juba mullusel Poola kohtumisel oli näha, et noormehed hindavad meeste eeskuju. “Koolis ümbritsevad õpilasi valdavalt naised, noortekeskuses töötavad naised, lastekaitsja on naine – kui võtta punti mees, siis näevad noored ka meeste eeskuju,” lausus Kertu. Politseinikud on kaasatud ka projekti kohalikesse tegevustesse ning see pälvis välisriigi partneritegi tunnustuse.

Lepitustehnika pakub lahendust

Noorsoospetsialistid said reisil ülevaate, kuidas Bergeni kolleegid riskinoortega tegelevad. Kertule ja lastekaitse peaspetsialistile Kristiina Meinberg-Kadaile jäi silma lepitustehnika. Naised on veendunud, et see on väärt oskus, mida saab kasutada Eestiski.

“Praegu saab halba teinu karistada, aga see ei kajastu kahju kannatajale. Tema ei saa öelda, mis teda edasi aitaks. Koolis peab ta vahel selle õpilasega veel viis aastat samas klassis käima – vaja on leida viis, kuidas nad saavad seda teha,” kirjeldas Kertu tehnika peamist eesmärki.

Lepitustehnikas tegeletakse ründaja karistamise asemel mõlema osapoolega, nad saavad omavahel arutleda, milline oleks nende mõlema jaoks parim lahendus. Kristiina märkis oma kogemuste põhjal, et lepitustehnika on Jõgeval küll käima läinud. “Kuid on vaja rohkem infot koguda ja ennast ses valdkonnas harida. Eestis pole lepitustehnika nii levinud, oleme veel alaealiste komisjonide aegades,” nentis lastekaitsja. Samas said nii Kertu kui Kristiina Bergenis kolleegide kogemustest kinnitust, et nad liiguvad õiges suunas. Kertu hinnangul on projekt juba praeguseks toonud suurt kasu. Käiku on läinud Jõgevamaa kaisukarude projekt, mis võeti üle Poolast ning kindlaid samme astutakse ka lepitustehnika arendamiseks. Noored on leidnud hulgaliselt sõpru ning ületanud esmapilgul hirmsana näivaid katsumusi.

Oluline on nähtavus

Norras on tööl täiskohaga tänavanoorsootöötajad. Tänavanoorsootöös osalevad erineva vanuse, huvide ja usulise taustaga spetsialistid, et iga noor leiaks oma inimese, kellega on tal kõige parem kontakt. Tänavatöötajad käivad õhtuti linnas ja otsivad kontakti alla 21aastastega, kõrvalejäetutega, alkoholi tarvitajate või narkomaanidega ning jagatakse ka kaitsevahendeid prostituutidele. Lisaks tänavatel käimisele on tänavanoorsootöötajatel oma keskus, kus toimuvad üks-ühele vestlused noortega.

Koos palgaliste noorsootöötajatega panustavad vabatahtlikena ka lapsevanemad. Iga lapse kohta peab vanem nelja aasta jooksul käima ühe päeva tänavatel patrullis. Night Raven ehk Öiste ronkade seltskond liigub reede ja laupäeva õhtutel tänavatel ja hoiab silma peal, et noortega suuremaid jamasid ei juhtu. “Nad ei sekku, vaid kutsuvad abi. Eesmärk on olla nähtaval,” rääkis noorsootöö peaspetsialist Kaire Sakjas.

Selline mudel on Norras toiminud alates üheksakümnendate keskpaigast, mil idee Rootsist üle võeti. “Köögi ja söögi kasutamine noorte meelitamiseks ja info edastamiseks on olulisel kohal. Tänavanoorsootöö keskuses on iga kuu takoõhtud (takod on mehhikopärased suupisted – M.T), mis on kohalike noorte seas ülipopulaarsed,” sõnas Kaire. Kõigis neljas külastatud Bergeni noortekeskuses jäid silma võimsad köögid ja muusikatoad. “Neil on kõik vajalik olemas, nii pillid kui tehnika,” muljetas lastekaitse peaspetsialist Kristiina.

Sulev Jürgenson rääkis, et Norras on politseimajas hommikul kümnest kella kaheni öösel valves lastekaitsetöötajad. “Esmaselt reageerib politseipatrull ja edastab info lastekaitsjatele ja noorsoopolitseinikele. Norras on trahvid väga kõrged aga nende kasutegur pole piisav. Paar aastat on antud väiksemate narkokuritegude puhul noortele võimalus trahvi asemel osaleda programmis, mille peamiseks eesmärgiks on tugigrupi abil leida noore tugevused ja pakkuda asendustegevusi narkootikumidevabaks eluks. Programm kestab kuuest kuust kolme aastani ja toimuvad regulaarsed kohtumised, kus koostatakse erinevate spetsialistide ja noorega koostöös talle tegevuskava teatud perioodiks. Toimub pidev kontroll noore edusammude üle.”

Norra politseinikud kiidavad juba praegu programmi ja on veendunud, et tegemist on väga hea asjaga. Rõhutati, et Norras on väga palju erinevaid programme, mida katsetatakse aga paljud neist on kasutud, küll aga nähakse juba praegu antud programmi kasutegurit.

Elu Norra vanglas

Norras on kaks noortevanglat ja üks neist asub Bergenis. Kaire rääkis, et vanglas on kaheksa kinnipeetavat ja 21 spetsialisti. Nad loodavad töötajate arvu suurendada 25ni. Kaire sõnul ei meenuta noortevangla kuidagi vanglat. “Seal on suured toad, muusikatuba, siseõu sportimiseks, uhked köögid ja voodi kohal lameekraaniga telekas,” kirjeldas noorsootöötaja.

Kertu hinnangul sarnaneb see Maarjamaa Hariduskolleegiumiga Kaagveres. Erinevus on selles, et meil on tegemist kooliga, neil aga kinnipidamisasutusega. Üldjuhul toimub kinnipeetavate õppetöö tavakoolides. Erandina on rasked juhtumid, siis õpitakse vanglas eraldi üks-ühele. Vanglasse pannakse noored raskete kuritegude eest nagu mõrvad või vägistamised.

Matk ühendas noori

Noori ootas Norras ees seiklus maal ja merel. Osalejad jagati rühmadesse, et igas oleks erinevate riikide esindajad. Linnamängus ja orienteerumisel tuli mängu panna kõik oma sotsiaalsed oskused. Igaüks pidi oma hirmudest võitu saama, olgu selleks siis kõrgusekartus, kodunt eemal viibimine või võõrastega suhtlemine.

Kristiina rääkis, et rõõm oli näha, kuidas iga noor endale nädalaga rühmas koha leidis. “Noored tegid ära suure töö, üksteist märgates ja kaasates,” kiitis Kertu. Erineva riigi noori sidus muusika ja sport. Peatumiskohas olnud klaver ühendas lapsi. Mõni oskas mängida ja teised kogunesid kuulama – nii oli vahetu viis sõbraks saada.

Pallid ja reketidki ei jäänud nurka seisma. Kui keegi haaras jalgpalli, olid teisedki huvilised kohe mängimas. Üheks tipphetkeks oli aga merel kalastamine. Noored said ise liine vedada, sööta panna ja krabipüüniseid kinnitada. Merelt püütud kaladest valmistati kaldal süüa, suure töö tegid noored ise. Allesjäänud kalarümbad viidi merele, kus oma kõhutäie said nii kajakad kui merikotkas. “Meile räägiti, et kotkas on arg lind, kuid meil õnnestus teda kaks korda merre kala järgi sukeldumas näha,” rääkis Kertu.

Viimane päev enne tagasitulekut läbiti 13 kilomeetrine mägimatk. Mägiteed looklesid enam kui viiesaja meetri kõrgusel üle merepinna. Matkalised kulgesid ühe mäe pealt teisele ja pea kuuskümmend osalejat pidid omavahel koostööd tegema. Alguses oli paks udu ja tuli olla arvestav ning tähelepanelik, et kõik ikka kokku saaks. “Seal oli näha meie politseinike heasüdamlikkus – nad olid lõpus ja aitasid matkajaid ja kotte üles ja alla,” sõnas Kertu.

Projekti rahastaja andis loa lastele matkasaabaste ostmiseks, et neil oleks turvaline mägedes liikuda. Jõgeva linna noortekeskusest laenati matkakotid. Norrakad leidsid toetajad, kes kinkisid kõigile noortele sooja pesu, mida oli tarvis nii matkamisel kui kalastamisel. Osalejatele jagus kingituseks nii vihmavarje, veepudeleid kui torusalle. Eriti vahva kingitus oli aga kummist kollane kalurimüts.

Vahepeal said noored toetajate kingitusena lõõgastuda veekeskuses. Kõhutäie eest hoolitsesid Norra projektinoored, kes kohalikus kutsekoolis kokaks õpivad.  Sööjate hinnangul oli toit koguni maitsvam kui mõnes restoranis.

Huvitavaid fakte Norra politseist

*Norra politseinikel on relv sõidukis lukustatud relvakapis. Kasutada võib seda ainult siis, kui juhtimiskeskus selleks loa annab.

*Politseinikud ei vii kedagi enne kainenema, kui haiglast on läbi käidud ja arsti luba saadud.

*Kui Eestis on igas politseiautos kaamera loomulik, siis Norras peab loa patrullautode kaamera sisselülitamiseks andma jaoskonna juht.

*Kesköö paiku kogunevad Bergeni kesklinna vabad patrullsõidukid ja näitavad, et nad on olemas.

CARE3

*Erasmus+ programmist rahastuse saanud projekt Children at risk (Non-formal) Education, Experience, Efficiency ehk CARE3 keskendub noorte sotsiaalsete oskuste arendamisele ja spetsialistide kogemuste vahetamisele

*Jõgeva põhikooli projekti partneriteks on Jõgeva linnavalitsus, Valmiera Viestursi keskkool, Bergeni politseijaoskond ja Radom tehnikakool

*Kahe aasta jooksul korraldavad projektis osalejad kohalikke sündmusi oma kogukonna noortele ning võõrustavad teisi osapooli

*Igast piirkonnast kaasatakse kümme noort vanuses 13-17 aastat. Lisaks noorte igapäevaste oskuste täienemisele ja arendamisele saavad igast riigist kaheksa lastega tegelevat spetsialisti õppida välismaa kolleegide kogemustest ning praktikatest.

MARGE TASUR

blog comments powered by Disqus