Noortepeole pääsenud on teada

Tallinnas peetakse 30. juunist 2. juulini XII noorte laulu- ja tantsupidu “Mina jään”. Jõgevamaalt on laulupeole oodatud 21, tantsupeole 22 ja rahvapillipeole kaks kollektiivi.


“Kui kõigi peole pääsenud kollektiivide koosseisud kokku liidame, saame tulemuseks, et meie maakonnast peaks Tallinna minema umbes 850 last ja noort, aga tegelikult jääb see number kindlasti väiksemaks,” kinnitas noorte laulu- ja tantsupeo Jõgevamaa kuraator, maakonna rahvakultuurispetsialist Pille Tutt. “Praegu on lapsed, kes paralleelselt laulavad ja tantsivad või laulavad ja mängivad pilli, kirjas mõlema kollektiivi juures. Lähiajal toimub ühtlustamine, pärast mida on iga laps kirjas ainult ühes kollektiivis. Mis ei tähenda muidugi, et laps, kes tantsupeol tantsis, laulupeo ajal lavale laulma minna ei võiks.”

Kuraatori sõnul on enam-vähem kõik kollektiivid, kes meie maakonnast noortepeole pürgisid, sinna ka oodatud. Ainult mõni üksik peab koju jääma. See näitab, et meie juhendajad ja noored taidlejad on repertuaari omandamisel tubli tööd teinud. Ka eelproovide järgne tagasiside meie noorte ettevalmistusele oli väga positiivne.

“Ainus kollektiivi liik, mille esindajat meilt peole ei lähe, on esimese klassi tantsurühm,” sõnas Pille Tutt. “Paar sellist rühma omandas küll repertuaari, aga polnud siiski valmis peole minema, sest nädal kodunt eemal viibimist on nii väikestele ikka liig. Uhked võime olla aga selle üle, et vaatamata maakonna väiksusele on meil Põltsamaa muusikakooli kammerorkestri näol välja panna noorte sümfooniaorkester. Ning taas on võimalus kiita Jõgeva muusikakooli rahvapilliansambleid Nöpsid ja Tuustar: mõlemad said ettemängimisel maksimaalsed kümme punkti.”

Kui millegi üle kurb olla, siis selle üle, et noortepeole pääsejate üldarv on väiksem kui mõnel varasemal korral. Üks põhjus on see, et maakonna koolides on lapsi üldse vähemaks jäänud.

“Kui kollektiivi liikidest rääkida, siis on tublisti vähemaks jäänud lastekoore: tänavu läheb peole ainult neli lastekoori. Ka võimlemisrühmi läheb peole vaid neli. Võimlemisrühmi ei motiveeri moodustama juba asjaolu, et erinevalt kooridest ja tantsurühmadest ei maksta neile tegevustoetust ja ka esinemisrõivad peavad nad endale igaks peoks uued muretsema,” sõnas Pille Tutt.

Rahvarõivas au sees

Kui omavalitsuste lõikes võtta, siis on meie kolmeteistkümnest linnast-vallast peol esindatud üksteist. Pille Tutt avaldas erilist heameelt selle üle, et seekord on neidude tantsurühmaga Peipsi Piigad esindatud ka Mustvee. Mõnele varasemale peole polnud Mustveest kedagi tulemas.

Eriliselt tänuväärt on kuraatori sõnul väikeste koolide muusika- ja tantsuõpetajate töö. “Kui laulu- või tantsukogemusega väikekooli laps hiljem suurde linnakooli läheb, siis ta leiab ka seal võimaluse taidluses kaasa lüüa. Kui tal aga vastavat kogemust pole, jääb ta arvatavasti kõrvale. Väikekoolides tehtavat rahvakultuuritööd on hakanud üha enam tunnustama ka Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus,” ütles Pille Tutt.

Tema sõnul on märgata ka seda, et juhendajad pööravad üha suuremat tähelepanu laste oskusele rahvarõivaid kanda. Kui aga uusi rõivaid hankima hakatakse, küsitakse komplekti koostamisel nõu asjatundlikele spetsialistidelt. Raha rõivaste ostmiseks osatakse aga taotleda mitmesugustest programmidest.

Noored tantsijad ja võimlejad lähevad Tallinna juba peonädala teisipäeval ehk 27. juunil, mudilas- ja lastekooride lauljaid oodatakse sinna aga alles 1. juuliks. Teised kooriliigid saabuvad Tallinna 30. juunil.

Meie maakonna noored on majutatud kahte koolimajja, Tallinna Tõnismäe reaalkooli Pärnu maanteel (see on nn tantsijate maja) ja Tallinna Karjamaa gümnaasiumi Kopli tänaval. Mõlemad on meie taidlejate jaoks päris uued majutuskohad, ent Pille Tuti sõnul ollakse seal igati valmis meie noorte vastuvõtmiseks.

Tantsupeo kolm kontserti saavad teoks 30. juunil ja 1. juulil, rahvapillipidu 1. juulil ning rongkäik ja laulupidu 2. juulil.

“Laulu- ja tantsupeo kodulehelt on leida rohkesti infot, mis lapsevanemaile ja peol osalejatele abiks võib olla. Kirjas on näiteks prooviajad liikide ja väljakute kaupa, peo sisekorraeeskiri jne. Kui miski veel arusaamatuks jääb, võib küsida juhendaja või maakonna kuraatori käest,” ütles Pille Tutt.

Traditsioonid maksavad

Kui tantsupeole pääsenute nimekirja vaadata, siis paistab silma, et 18 rühmast kuus esindavad Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi.

“See arv väljendab meie kooli rahvatantsutraditsioonide tugevust,” ütles 7.-9. klassi rühma Peapööritajad ja lasterühma Murumardikad juhendaja Sirje Kiis. “Eriti suurt mõju avaldab see, et meil on olemas ka gümnaasiumiealiste noorte segarühm: nooremate silmis on selle liikmed väga popid poisid-tüdrukud, kelle sarnaseks tahetakse ise ka saada. Ja muidugi on meil väga tublid juhendajad: seda tööd teevad peale minu veel Kadri Lille, Tiina Kull, Aive Jõessar, Riina Tralla ja Katrina Tammistu. Mis repertuaari puutub, siis ületamatuid raskusi polnud, ent kõik tantsud on siiski loodud eeldades, et neid esitab andekas, töökas ja motiveeritud laps, kes on juba esimesest klassist peale tantsinud.”

Põltsamaa ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja Meeli Nõmme viib noortepeole enam kui 40 lauljaga mudilaskoori ja 35 lauljaga poistekoori, mis on maakonna ainus selle liigi kollektiiv. Mõlemad koorid pälvisid ettelaulmisel esimese kategooria.

“Mudilaskooride kava ei olnud meie jaoks raske, sest peole kandideerinud mudilaskooris on meil vaid kolmanda ja neljanda klassi lapsed, kellest paljud käivad ka muusikakoolis. Suures koolis on ju valikuvõimalus!” ütles Meeli Nõmme. “Esimese ja teise klassi lastest on meil moodustatud veel eraldi mudilaskoorid, aga nendega me veel Tallinna ei lähe.”

Kolmanda-neljanda klassi lastega õpiti aga ära ka laulupeo avaploki ühendkoorilaulud. Suures ühendkooris seismise uhket tunnet on ju tore kogeda. Põltsamaa ühisgümnaasiumist läheb suurele peole ühtekokku neli koori: lisaks mudilas- ja poistekoorile ka laste- ja segakoor. Mõlemat juhendab Hille Martin.

Jõgevamaalt on noorte laulu- ja tantsupeole oodatud

  • 10 mudilaskoori;
  • 4 lastekoori;
  • 1 poistekoor;
  • 1 neidudekoor;
  • 1 noormeestekoor;
  • 2 segakoori;
  • 2 orkestrit;
  • 18 tantsurühma;
  • 4 võimlemisrühma;
  • 2 rahvamuusikaansamblit.

Ühtekokku on meilt Tallinna minemas 450 lauljat, 290 tantsijat, 61 pillimängijat ja 33 võimlejat. Üldse osaleb laulu- ja tantsupeol umbes 40 000 last ja noort.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus