Eelmisel nädalal toimunud noorteparlamendi Jõgevamaa foorumil leiti, et Eesti energeetika tulevik on taastuvenergia, julgeoleku tagab selge piir ja läbimõeldud integratsioonipoliitika. Noorte kuritegevust aitab aga vähendada sõbra abi ning lõimumine peab algama juba lasteaiast.
Möödunud reedel arutleti noorteparlamendi Jõgevamaa foorumil mitmel olulisel teemal: noorte tööhõive, kuritegevus ja selle ennetamine, Eesti energeetika tulevik, riigi julgeolek ja Ukraina kriisi mõju ning integratsioon. Noortele olid oma kogemusi jagamas ning arutelu arendamas mitmed eksperdid. Noorte tööhõive teemat avasid Triin Bõstrov ja Küllike Roosipõld, kuritegevusest ja selle ennetamisest rääkis Kirly Kadastik, Eesti energeetika tuleviku teemal arutles Kalmer Lain, julgeoleku ning Ukraina kriisi mõjusid selgitas Asso Nettan ning integratsiooniga seotud küsimusi käsitles Imre Mürk.
Tulevik on seotud taastuvenergiaga
Noorte aruteludest selgus, et Eesti energeetika tulevik on taastuveneriga: tuul ja päike, biokütused, väheväärtuslik metsamaterjal ehk võsa ja loomulikult hüdroenergia. Hoonete ehitamisel tuleks valida energiasäästlikud lahendused, kus soojust annab maaküte, ning üha enam tuleks kasutada ka põrandakütet. Tulevikus peaks Eesti mõtlema suuremale sõltumatusele Venemaast. Ühe lahendusena pakkusid noored välja Läti, Leedu ja Rootsiga ühendatud elektrivõrgu. “Soomega on meil võrguühendus juba olemas,” märkis laudkonna energeetikaekspert Kalmer Lain.
Seni veel kasutamata energiaressurss on tootmisettevõtetel. Kui nende suured energiakaod suunata kasutusse, oleks see märkimisväärne võit. “Ühe näite saab tuua ka Jõgevalt, puitmajade tootmisega tegelev Valmeco on välja pakkunud võimaluse suunata ülejäävat energiat Jõgeva küttevõrku. Kui mõistlik on seda aga üle raudtee tuua, on omaette küsimus. Ettevõte suudaks praegu vabalt ühe suure kurgi- või tomatikasvumaja ära kütta,” rääkis Lain. Arutelus osalenud noored olid seda meelt, et nii riigi kui ka Euroopa Liidu toetusi peaks jaguma vanade majade soojustamiseks. Igapäevane energiasääst algab inimesest, seega tuleks kasuks, kui koolidesse tuldaks rääkima energeetikast, keskkonnast ja säästlikust tarbimisest. Noorte sõnul tuleks kõik, mis liigub, energiana ära kasutada, ka jõusaalis ratta väntamine ja lindil jooksmine.
Julgeolek on põhiline
Julgeoleku teemalauas räägiti Asso Nettani ja noorteparlamendi liikme Cairit Eiti eestvedamisel hirmudest, muredest ja lootustest, mis on tekkinud noortel seoses Ukraina kriisiga. Nettani sõnul on Ukraina kriis ja julgeolek hetkel aktuaalne teema, noortel on oma arvamus ja ollakse sündmustega kursis.
“Osalenud noored tunnistasid, et neil on väike hirm, et ajalugu võib korduda,” nentis Nettan. Seetõttu oli paslik üle vaadata Eesti võimalused ning välja pakkuda viise, kuidas olemasolevaid ressursse paremini kasutada. Meie rahvas on tihedalt seotud lõimumisprobleemiga, tuntakse muret vähemuste pärast – nende arvelt eskaleerus ka Ukraina konflikt. Vähemusrahvuste esindajad võivad Eestis elada, kuid erinevate rühmade äärmuslased on ohtlikud. Konkreetne riigipiir on noorte otsustajate hinnagul väga oluline. Riigikaitses peaks reservväelaste osa suurenema ja kui hetkel pole see võimalik, siis peaks olemasolevate võimalusi parandama. Suur osatähtus on vabatahtlikel, neile peavad olema tagatud korralikud tingimused, väljaõpe ning varustus. Liitlaste toetusele konflikti puhul ollakse kindlad, kuid samas ei soovi keegi, et selline olukord kujuneks.
Sõber aitab
Noorte kuritegevuse ennetamise üks efektiivsemaid meetodeid on noorte endi sõnul hirmutamine. Jubedatelt piltidelt on näha, mis juhtub, kui tarvitatakse alkoholi või narkootikume. Trahvinumbrid ei heiduta enam. Ühe lahendusena saab rakendada sundlaagrit. Kui alaealine on kaks korda rikkumistega vahele jäänud, siis võiks ta saata laagrisse, kus ta oleks pahedest eemal.
Lisaks võiks Eestis kehtida seadus, mille järgi peavad kõik alkoholiostjad dokumenti näitama. Kanget alkoholi võiks müüa ainult spetsiaalsetes poodides.
Kõige parem noorte kuritegevuse ennetaja on sõber. “Kui sõber ikka ütleb, et see, mis teed, ei ole õige ja ilus, siis on sellest abi. Ekslikult arvatakse, et rääkimata jätmine ja vajadusel politsei kutsumine on sõbra reetmine. See ei tähenda, et oleksid halb sõber, vaid näitab, et tahad oma sõbrale head, hoolid temast,” rääkis Kirly Kadstik.
Realistlikud lootused
Noorte tööhõiveküsimuste lahendamisel on keskne roll töö soovijal ja töö andjal. Noored peavad olema aktiivsed, ettevõtjad ja tööandjad aga leebemad. Eesti Noorteühenduste Liidu aseesimehe Triin Bõstrovi hinnangul jätab dialoog noorte ja tööpakkujate vahel sageli soovida. Aktiivsem kahekõne ning üksteisemõistmine parandaks olukorda.
“Noored peavad võtma suurema vastutuse ja investeerima oma tulevikku – tegema vabatahtlikku tööd ja käima praktikal. Julgustan noori neid võimalusi otsima. Unistustes, üheksanda pilve peal elada ei saa. Esimesel töökohal ilmselt kohe 1000-eurost palka ei pakuta,” nentis Bõstrov.
Lõimumine lasteaeda
Integratsioonilauas arutleti, kas muulastel peab olema topeltkodakondsus. Jõgevamaa noortekogu esimehe ja noortefoorumi ühe korraldaja Sigrid Laurikaineni sõnul jagunesid laudkonnad kaheks. Pooled olid veendunud, et see seoks vähemused paremini Eesti ühiskonda. Positiivset vastukaja leidis Eesti Rahvusringhäälingu sügisel tööd alustav venekeelne kanal. “Venekeelne kanal, kus on Eesti uudised ning meelelahutuslik programm seriaalide ja filmidega, aitab lõimumisele kaasa,” kinnitas Laurikainen.
Noorte hinnagul tuleb lõimumisega alustada juba lasteias. Segarühmades on hea keelt õppida. Kasuks tulevad ka õpilasvahetuse programmid vene ja eesti koolide vahel.
Arutelu käigus leitud lahendused lähevad edasi noorteparlamenti, kus nendest ettepanekutest koostatakse teisel istungil resolutsioon, mis edastatakse riigikogule.
Mis on noorteparlament
*Noorteparlament on Lastekaitse Liidu ja Eesti Õpilasesinduste Liidu poolt algatatud projekt
*Suunatud 13–26-aastastele
*Peamine eesmärk on kaasata noori riiklikesse otsustusprotsessidesse, anda neile võimalus kaasa rääkida neid puudutavatel teemadel
*Noorteparlamendi kaudu püütakse noorte häält ja arvamust ühiskonnas rohkem kuuldavaks teha
*Kinnistada suhtumist noorde inimesse kui võrdväärsesse partnerisse.
MARGE TASUR
