Jõgevamaa noorsootöös on järgneval neljal aastal tähtsal kohal tasuta ühistranspordi korraldamine maakonna noortele, omavaheline koostöö, noorte hetkeolukorra kaardistamine ja nende vajaduste väljaselgitamine.
Enne jõule jõudsid Jõgevamaa ja Viljandimaa omavalitsuste esindajad ning hariduse ja noorsootöötajad lõpusirgele oma maakonna noorsootöö arengukava koostamisega aastateks 2016– 2020. Kohtumistel said erinevate valdkondade tegijad kaasa rääkida, milline peab olema meie maakonna noorsootöö areng.
Särasilmsed motiveeritud noorsootöötajad, toimiv koostöö lõimuvate valdkondade vahel. Igal noorel on vähemalt üks huviring ja ta on kaasatud noorsootöösse, mitmekülgsed huvi- ja vabaajategevused ning ennast väärtustavad noored – nii kõlasid Jõgevamaa ja Viljandimaa unistused ideaalsest noorsootööst 2020. aastal.
Jõgeva maavalitsuse kultuuri- ja noorsootöö peaspetsialist Tiina Tegelmann on lootusrikas, et ka nelja aasta pärast on meie maakonnas palju enesekindlaid noori, kes teavad oma tugevusi, usuvad endasse ja suudavad oma oskused välja tuua. “Digimaailm ei tohi nii suurel määral noorte ruumi tungida, noor peab jääma ikka inimeste sekka,” märkis Tegelmann. Viljandi esindajate sõnul on oluline kaasata noorsootöösse terve perekond, et vanem ei lükkaks last noortekeskuse ukse vahelt sisse, vaid ta teab, millega seal tegeldakse. Mõlemas maakonnas ollakse seda meelt, et lastel peavad olema võrdsed võimalused oma huvialadega tegelda. Kui ka ainult üks noor inimene tahab robootikaga tegeleda, siis peab ta seda saama.
Tasuta ühistransport
Jõgevamaal noortele tasuta maakonnaülese ühistranspordi korraldamine on maavanem Viktor Svjatõševi hinnangul lahendatav küsimus. Kui õnnestub, siis juba tänavu septembris, aga hiljemalt 2017. aasta jaanuaris. “Lisaks koolile ja kodule saavad noored sõita huvikooli, trenni, noortekogu koosolekule või minna lihtsalt Kuremaale ujuma – nii saavad noored osa maakonnas pakutavatest teenustest,“ rääkis Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna nõunik Liivi Noormägi.
Järgmise olulise sammuna on vaja välja töötada baasuuring, et selgitada hetkeolukorda maakonna noorsootöös ning teada saada, mida noored vajavad. Tallinna ülikooli noorsootöö lektor Urmo Reitav selgitas, et meetodi väljatöötamine on ajamahukas ja kulukas ning siin tasub teha koostööd teiste maakondadega. “Uuringute läbiviimisel saab kasutada oma noorte ressurssi, kes õpivad ülikoolides – tudengeid saab maakonna teemadesse haarata. Nii säilib noore side maakonnaga ning ta saab midagi oma kodukoha heaks teha,” rääkis Reitav.
Toimiv koostöö
Noorsootöös on oluline järjepidevus ning toimiv võrgustikutöö. Päris tihti tunnevad noorsootöötajad, et nad peavad oma olemasolu pidevalt õigustama. Kui omavalitsuse juhtkond vahetub, siis tuleb kõike uuesti alustada, sest juhtide prioriteedid on erinevad. Siin on abi ühiskoolitustest, seminaridest ning teavitustööst meedias, et valdkonna olulisus oleks laiemalt teada. Ühise võrgustiku toimimise eelduseks on aga samas infoväljas olemine. Ainult nii mõistavad noored õpilasesindustest, noortekogudest, koolidest, huvikoolidest, omavalitsuste esindajad ja lapsevanemad üksteist.
Jõgeva maakonnas on noorsootöös aktuaalne ettevõtluse ja ettevõtlikkuse küsimus.
Tiina Tegelmann rääkis, et Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskuse juht Marve Millend on noorte ettevõtluse teema südameasjaks võtnud. Jõgevamaa gümnaasiumi projekti- ja noorsootööjuht Nele Graverson julgustab ettevõtjaid olema riskialtimad ja noori suveks tööle palkama. Graversoni sõnul saavad noored olla nii algatajad, läbiviijad kui kogukonna liikmed, nad peavad igal tasandil kaasatud olema. Jõgevamaa gümnaasiumi õpilane Kristo Lillepärg rõhutas, et juba põhikoolis on oluline isamaaline kasvatus. “Vaadates olukorrale maailmas, tuleb noor kaasata juba põhikoolis. Läbi riigikaitse saab ta aru, et on riigi jaoks oluline,” selgitas Lillepärg ja lisas, et nii on noorel inimesel varakult laiemad teadmised kodanikuharidusest. Urmo Reitav tõi välja, et noorte vastutust suurendab ka tähtsates küsimustes kaasarääkimine. “Praegu on noortekogule ja õpilasesindustele jäänud lihtsad teemad ja sündmuste korraldamine. Õpilasesindused ei ole ürituste agentuur, näidake, et olete olemas,” sõnas Reitav. Ta kinnitas, et koolis saavad noored kaasa rääkida nii hindamise osas kui õppekava arendamisel. Kuid kindlasti vajavad nad mentorit kas esindustöös osalenud eakaaslase või täiskasvanu näol, et dokumentide sisu oleks mõistetav.
MARGE TASUR
