Alates 26. juunist tegutseb Voorel taas õpilasmalev. Tegemist on omamoodi suvelaagriga, mis ühendab endas töötamise ja erinevad spordi- ning kultuuritegevused.
Töö on malevanoortele tasustatud ja vaba aja tegevuste eesmärgiks on ühtse meeskonna loomine.
Voorele on tänavu kogunenud 17 noort vanuses 15-17. Malevat korraldab sihtasutus Õpilasmalev, mis on suunatud rühmade korraldamisega Tallinna koolinoortele. Seega on kõik noored pärit ainult pealinnast, kus on malevad väga populaarsed. Malevasse saamiseks tuleb olla kiire ja osav, sest rühmad saavad kiiresti täis.
Populaarsed enne jaanipäeva toimunud malevad
Eraldi on linnasisesed ja -välised malevad. See, millised rühmad on populaarsemad, on igal aastal erinev ja sõltub tihti kuupäevadest. Näiteks olid tänavu populaarsemad enne jaanipäeva toimunud malevad. Samuti sõltub ka töö olemusest ‒ mõnedele ei meeldi marjad üldse, teised jällegi ainult marju korjaksidki.
Voore noored ütlesid, et peamine põhjus, miks nad just selle rühma valisid, on maasikate korjamine. Siis vastavalt sellele kui palju korjad, saad ka tasu. Voorele tuldi ka seepärast, et proovida elu kusagil väiksemas maakohas. Kuigi kõik noored on pärit Tallinnast, ei tunne nad end väikses ja rahulikus Voore külas sugugi halvasti, pigem kiitsid vaikust ja ilusat loodust.
Arvutist, internetist ega telefonist ei ole noored siiani veel puudust jõudnud tundma hakata. Voorel olevatest lastest on varem malevas osalenud 11 noort, kes ütlesid, et tulid uuesti ikka uute sõprade, rühmajuhtide ja töökogemuse saamise pärast. Raha teenimine niivõrd oluline ei olegi.
Rühmajuhtidel oluline roll malevaelu korraldamisel
Maleval on ka kaks rühmajuhti ‒ Katri Hoogand ja Daniel Tamm. Daniel on värskelt gümnaasiumi lõpetanud noormees, kes paar aastat tagasi ka ise malevlane oli. Seega teadis ta, mida malevaelu kujutab ja oli rühmajuhi ameti endale ammu eesmärgiks seadnud.
Katri aga on noor õpetaja, kes sõpradelt kuulis häid lugusid malevaelu kohta ja otsustas nüüd rühmajuhina järele uurida, et mis fenomen see on.
Rühmaülemate ülesandeks on vastutada alaealiste malevlaste eest, suhelda tööandjatega, korraldada toitlustus, transport ja muu logistika. “Kuigi sel ajal, kui noored tööl on, võib tunduda, et me lihtsalt passime, kuidas teised rügavad, siis tegelikult planeerime sel ajal õhtuseid tegevusi neile,” selgitas Daniel.
Seega on rühmajuhtide ülesandeks kõik noorte vabad hetked peale töö täita veel erinevate harivate ja väljakutsuvate tegevustega. Esimestel päevadel on tehtud hulgaliselt erinevaid tutvumismänge, et noored omavahel hästi läbi saaksid. Mingeid pahandusi veel olnud ei ole. “Nad on väga tublid olnud siiani,” kiitis Daniel. Üks malevlastest jäi küll hommikul viis minutit hiljaks ja tema karistuseks oli järgmisel päeval äratusvõimlemine teha.
Ootavad maasikaid ja väga põnev seltsielu
Esimestel päevadel on noored aidanud teha erinevaid talutöid – korjanud kive, nõgeseid ja ladunud puid riita. Naerdes lisasid, et hiljem, kui maasikate korjamiseks läheb, siis tunduvad need sulgkerged.
Noored käivad tööl Aivar Küti Ulge Talus ja Endel Söödi Tammeka Talus. Olenemata füüsilisest tööst ei tundunud malevlased üldse väsinud ega tüdinud. Neist paistis pealehakkamist ja palju energiat.
Kõige rohkem ootavad noored eesseisvat maasikate korjamist. Kuid et tänavu on maasikasaak hiline, siis peavad nad sellega veel veidi kannatama. Veel ootavad nad ka toredat maleva- ja seltsielu, et oleks, mida hiljem sõpradele rääkida.
Osalejate sõnul võiks ikka iga noor proovida malevaelu. Justkui ühest suust kiidavad nad seltskonda, töökogemust ja elu linnast väljas. “Valikut iseenesest on – koristamist, ehitamist, loomadega tegelemist, midagi igale malevale,” kirjeldas rühmaülem Katri erinevaid malevaid.
Rühm jätkab töötamist kuni 14. juulini. Kuni 7. juulini töötab õpilasmalev ka Elistveres ja alates 14. juulist tuleb Voorele juba teine malevarühm.
ANNIKA MAKSIMOV
