16aastane Kenert Karu on juba kolm viimast aastat valitsenud Eesti järelkasvu võistlustel jahilaskmise kaevikrajal. Tänavu võitis ta teist aastat järjest juunioride meistrikulla ning saavutas meeste arvestuses viienda koha. Noormehe tulevikuplaanid sihivad olümpiamängude suunas.
Jahilaskmine oli 1970. ja1980. aastatel üks Jõgeva esindusspordialasid eelkõige tänu Rita Kure suursaavutustele. Nüüd näib liikuvat samadel radadel Saduküla noormees Kenert Karu. Mitmekülgse spordipoisina jõudis Kenert jahilaskmise juurde juba 11aastaselt.
„Vend Keio tegeles jahilaskmisega ja tänu temale alustasin ka mina. Palju abi oli siis ja on ka täna isast. Kui esialgu tegelesin jahipraktilise laskmise ehk sportinguga, siis nüüd olen keskendunud kaevikrajale, sest see on ikkagi olümpiaala,“ räägib Kenert.
„Harjutamas käisin esialgu Lustiveres, kus sõber ja spordikaaslane Daniel Aganitš andis mulle märke ette,“ meenutab noormees.
Urmas Saaliste juhendamisel
Esimene edu tuli kaevikarajal 2015. aastal, mil ta Eesti noorte meistrivõistlustel teise koha sai. Sealt edasi on aga Kenert Karu eakaaslaste hulgas Eestis ainult võite tunnistanud. 2016. aastal tuli ta noorte meistriks ning kahel viimasel aastal oli parim juunior.
„Et sellisel tasemel lasta, on vaja treeningul teha vähemalt 250 lasku. See on kindlasti päris suur number, kuid teisiti edu ka ei tule,“ on Kenert veendunud.
Jahilaskmisega tegelemiseks just rikkalikke võimalusi pole, samuti on spordiala kallis. Kunagi oli Eestis viis-kuus tiiru, kus võistlusi korraldati, üks neist ka Jõgeval, nüüd on aga ainuke kaasaegne baas Männikul. Võistlused toimuvad kõik seal.
Kenert Karu, kes võistleb spordiseltsi Põhjakotkas värvides, käib Männikul laskmas kord nädalas. Lisaks toimuvad seal treeninglaagrid. Kenerti treener on kogenud jahilaskur Urmas Saaliste, kes vaatamata 57 eluaastale tuli ka tänavu Eesti meistriks. Olgu öeldud, et Saaliste tähetunniks oli kolmkümmend aastat tagasi Souli olümpiamängudel saavutatud seitsmes koht.
Kenert Karu tabas viimastel Eesti meistrivõistlustel 125 märgist 113 ja 200st 183. „Lõpetasin seejuures puhta seeriaga, mille üle on eriti hea meel. Jahilaskmine nõuab eelkõige rahulikku närvi ja keskendumist. Kõigest välisest ennast tiirus olles suurt mõjutada ei lase, sest sul on klapid peas ja elad seal omas mullis.”
Lõpupeo asemel võistlustele
Kenert on isegi arvamusel, et püssist jahilaskmises väga palju ei sõltu, eksimused ehk möödalasud on ikka laskja vead. See kehtib muidugi jahilaskmiseks mõeldud relvade puhul. „Mina lasen näiteks üksteist aastat vana Marocchiga ja ei kurda. Üldse on jahilaskmises kasutuses olevatest relvadest 95 protsenti Itaalia omad, kõige nõutumad on veel ka Perazzi ja Beretta.”
Seda viimast, Berettat, soovib Kenert endale ka uueks võistlusrelvaks soetada, kuid hinnad on kõrged, 7000 ja 9000 euro vahel. „Praegune püss maksab ehk tuhat eurot ja see on vist kõige enam Eestis lasknud püss. Jahilaskmine on päris kallis ala, kuid tänu pere toetusele olen saanud sellega tegeleda. Spordiselts aitab ka, tasub minu eest näiteks võistlusmaksud,“ räägib Kenert ala rahalisest poolest.
Viimasel suvel tegi Kenert edukalt kaasa ka väljaspool Eestit peetud jõuproovidel. Leedu lahtistel meistrivõistlustel Žalgirise GP kuulus talle viies koht. Enne jaanipäeva osales Kenert Karu aga Lätis Grobinas toimunud Baltimaade meistrivõistluste teisel etapil.
„Selle võistluse aeg langes kokku lõpuaktusega Jõgeva põhikoolis. Mina otsustasin spordi kasuks ja läksin võistlema. Tasuks tulin tagasi esikohaga,“ räägib noormees.
Tema spordiarmastust kiidab ka sõber Daniel. „Ma ei tea kedagi teist, kes kooli lõpupeo spordile ohvriks toob, aga Kenert seda tegi. Õigesti tegi ka, sest selles vanuses tulebki spordile keskenduda,“ kinnitas ta.
Mõlemad noormehed mängivad edukalt jalgpalli, kuuludes nii SK Noorus-96 kui U19 meeskonda.
„Jalgpall on heaks vahelduseks, sest aitab füüsilist vormi hoida. Ka jahilaskmises on seda väga vaja,“ ütleb Kenert, kes on jalgpalliväljakul väravas.
Suured sportlikud eesmärgid on Kenertil aga seotud ikka jahilaskmisega. „Järgmisel suvel tahaksin kindlasti osaleda omavanuste EM-võistlustel ning kui kõik normaalselt edasi läheb, siis pole võimatu ka juba järgmine olümpia. Ise usun küll, et 2020. aastal Tokyo mängudel võiksin kohal olla.“
TIIT LÄÄNE
