Niipea kui külmaks läheb, hakkavad Jõgeva inimesed pidu pidama

Tänavuse Taliharjapeo, sest lumest ei julgetud senist talve arvestades kuigi palju rääkida, otsustasid korraldajad teha Kultuurikeskuse pargis.


Kella 11-st olid avatud töötoad kultuurikeskuse galeriis, Lapsed ja ka mõned vanemad meisterdasid kinkekotte ja pehmeid riidest helkureid. Õed Merili, Grete-Liis ja Pirjo olid varakult kohal, et koos meisterdada. Alustasid nad Piret Järve ja Elita Järvela juhendamisel kinkekottide kaunistamisest. Pärast jõudsid ka Janne Vaabalaga helkureid teha. „Mulle meeldib meisterdada,“ rääkis Merili, „ja helkureid on ka alati tarvis, nad kaovad nii kergesti ära!“

Kella kaheks jõudis kohale hobune Vesper Tamme ratsutalust koos paari tõhusama kasukaga poni, mõne karvasema jänese ja pererahvaga. Vesper sõidutas soovijaid kaarikuga mööda Jõgeva linnasüdant ning teised loomad olid niisama kenad ja lubasid ennast kõrva tagant sügada.

Kella nelja ajal hakkas pärispidu pihta.

Sai mängida klaasipuhastusvedeliku kanistritega curlingut – iga mängu võitjale auhinnaks jäätis – ning visata ja ämbriga palle püüda. Peoplatsil pakuti kuuma teed.

Meie talvefestivalide klassikaks saanud jääpurikavõistlust peeti tänavu mõlemat pidi: nii nende sulatamises kui kasvatamises. Kõige kiiremini pudenes nööri küljest võistkonna “Mõtleme” jääpurikas, aega selleks läks natuke üle paarikümne minuti. Kasvatamise võistlus, teadagi, on aeganõudvam, kuid mida jahedamaks õhtu läks, seda kiiremini nad kasvama hakkasid. Ka osutus see võistlus isegi rahvusvaheliseks, sest sellega liitus Jõgeva uue, idamaise söögikoha võistkond. Pidu hoidis püsti ja jääpurikavõistlust korraldas Raul Taul MTÜ-st MIINUS 43,5.

Kui juba üsna hämaraks kiskus, algas lühike mustlastantsuetendus Farida tantsijatelt. Ja kohe seejärel, see mida väga oodati – Silver Sepa musitseerimise saatel süüdati suur lõke Jõgeva linnas oma elu ära elanud jõulupuudest.

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus