Saare vallas Voore kandis mäletatakse Leonhard Merzinit praegugi.
“Leonhard sündis tollases Arukülas, praeguses Maardla külas meie kodutalu Prossa maadel asunud majas, kus tema ema Olga Märtsin elas ja päevilisena leiba teenis. Poissi kasvataski ema, kuid ta isast ei mäleta ma õieti midagi,” rääkis 79-aastane Leili Lääne.
“Juba viiekümnendates aastates mehena käis Leonhard Merzin kunagises sünnimajas puhkust veetmas. Vestlesime temaga ka filmi- ja teatrirollidest. Minu arvates oli Leonhard Merzin ka andekas kunstnik. Maalimisele kulus suur osa tema puhkusestki ja mäletan, et selle tööga alustas ta juba varahommikul,” jutustas Lääne.
Maalid olid populaarsed
Kubja talu peremehe Siim Aroldi sõnul ostsid paljud Voore ja selle ümbruse inimesed Leonhard Merzinilt maale. “Mulle pakkus ta maali selle eest, et ma teda Tartusse sõidutasin.
Jätsin viisakusest kingituse vastu võtmata. Nüüd veidi kahetsengi, sest kuulsa mehe kaunis kunstiteos oleks nüüd mu kodu kaunistanud,” rääkis Arold.
Et Leonhard Merzin oma elu viimastel aastatel palju maalimisega tegeles, on ta kunstnikutegevus ehk näitlejatööst rohkemgi meeles tema vanemal tütrel arhitekt Ilona Merzinil. “Kõige rohkem meeldis talle lilli maalida. Mu isa maale on paljudes Tartu kodudes, kusjuures mõned inimesed ei teagi, kes on nende autor,” rääkis Ilona Merzin.
Sarnasus õpetaja Lauriga ka eraelus
Režissöör Arvo Kruusement on dokumentaalfilmis “Kuidas valmis Kevade“ (2006) meenutanud, et õpetaja Lauri osatäitjaks valis ta Leonhard Merzini, pidades silmas tema Väljaotsa Jaani rolli filmis “Külmale maale”. Kruusement rääkis, et sellest filmist jäi Merzin talle meelde lepliku mehena, nagu oli ka õpetaja Laur.
“Sageli oli Merzin ka eraelus selline viisakas nagu õpetaja Laur. Mõnikord meeldis talle aga ka külameestega muhedat juttu puhuda,” meenutas Siim Arold.
“Veel päris väikese tüdrukuna olin isaga kaasas filmi “Külmale maale” võtetel. Tartus käisime aga koos “Kevade” esilinastusel. Veel olen kaasas olnud ka Pirital toimunud Mosfilmi “Sajandi sõit” tegemisel,” jutustas Ilona Merzin (1959).
Ilona Merzin ütles, et Eestis näitlejana paremaks läbilöömiseks olnuks Leonhard Merzinil ehk palju abi mänedzherist, tema elu- ja tööaastatel aga loomeinimestel selliseid müügiagente polnud.
Näitlejast tütar Helena Merzin (1972) peab isa parimaks filmirolliks Edgari osa filmis “Kuningas Lear”.
Mõned killud iseloomust
Leonhard Merzini viimase abikaasa Tiiu Luki ning tütarde Ilona ja Helena mälestused isa lapsepõlvekodust Voorel on napid. Helena Merzinil on siiski meeles üks käik isa sünnimaja, mis asus metsade keskel. Siim Aroldi teadmist mööda ei rääkinudki Leonhard Merzin perele, kui ta sünnikoju puhkama tuli. Maja, kus Merzin ilmale tuli, on nüüdseks hävinud.
Merzinit tundnud inimesed rääkisid mõnest teda iseloomustavast seigast.
“Leedimäe koolis õppides oli Leonhard suur vembumees. Kord jättis ta kooli tulemata, tuues põhjuseks, et keegi tuli metsas vastu ja takistas teda,” rääkis Leili Lääne.
Ilona Merzin kinnitas, et selline lugu tõesti juhtus. “Muide, isa rääkis, et metsas tuli talle vastu Jeesus Kristus koos oma jüngritega.”
“Isa oli loominguline. Ta oskas palju fantaseerida ja juurde mõelda,” lisas arhitektist tütar.
Leonhard Merzini vanuselt keskmine tütar Carol töötab riigiametnikuna. Lapselapsi on tal kolm: 24-aastane Kristjan ning kümneaastased Jürgen ja Emil Rasmus.
Leonhard Merzin
*Sündis 10. veebruaril 1934 Voore vallas
*Õppis 1951-1952 ERKI Tartu osakonnas
*Lõpetas Viljandi Kultuurharidustöö kooli 1969
*Töötas 1957-1960 Vanemuises koorilauljana
*1960-1963 näitleja ja dekoraator Viljandi Ugala ja Rakvere teatris
*1966-1979 teatri Vanemuine näitleja
*Mängis aastast 1965 enam kui 50 filmis
*Raamatu “1000 tartlast läbi aegade” andmetel oli 1960.-1970. aastatel üks tuntumaid eesti näitlejaid
*Suri 1990. aasta 2. jaanuaril Tartus
*Temast on tehtud portreefilm “Leonhard” (1994, autor Õie Orav)
JAAN LUKAS
