Ühinemine naabermaakonda on äärealadele võimalus – ühes kohas oled uus, teises ei taheta veel minna lasta, seega piirkond pigem võidab sellest, toodi Juula kohapärimuskohvikus peetud vestlusringis välja.
Juula kohapärimuskohviku perenaine, MTÜ Loomemõis eestvedaja Eneli Kaasik kutsus kokku oma piirkonna ning samuti Tartu valla mittetulundusühingute (MTÜ) esindajad. “Vallad on ühinenud, ühiskonnas on praegu rohkem segadust kui tavapäraselt, sellepärast on vaja teada, kuhu me oleme Tabivere kandi inimestega sattunud. Kutsusime külla inimesi Tartu poolt, et tuttavaks saada. Peame kohalike omavalitsustega koostööd tegema, oleks hea, kui saaksime läbi rääkida, kuidas koostöö edasi minema hakkab,” tõdes ta.
Teadmatus tekitab pingeid
Samas on tema sõnul ka seltsidel ja MTÜ-del lihtsam, kui nad teavad, millised on reeglid uues omavalitsuses. “Kui tahan kirjutada projekti, siis peaksin teadma, kuidas asjad käivad. Teadmatus tekitab mõttetuid pingeid. Tabivere vallas oli teada, kelle poole pöörduda. Nüüd me ei tea, milline uus struktuur on. Ühelt poolt on põnevad võimalused, aga samas ei tea, mida saaks Tabiverest Tartu valda üle tuua. Inimesed tahavad olla kaasatud ja tunda, et nendega arvestatakse. Olen ootusärevuses, sest ma ei tea, kui palju üldse on uutes valdades kogukonna kaasamiseks soovi.”
Enamik inimesi tunneb praegu vist ikka rohkem hirmu, kui näeb võimalusi, leidis osa kokkutulnutest. Rahvas ei tea, mis tulema hakkab. Kuigi hirm ei ole alati õigustatud, ei vaevuta neid ka vähendama. Ühinemist kui võimalust on veel vähe teadvustatud, sest aeg on olnud lühike. Inimesed ei tea, kes hakkab kultuuri ja spordiga tegelema ning ei nähta ka võimalusi. Kui uues vallas struktuur paika saab ja ametikohad mehitatud, läheb kõik konkreetseks.
Tartu valla kultuurikomisjoni esimees, Tabivere vallast volikogusse valitud Aune Sepp kinnitas, et struktuur peab kiiresti paika saama ja mehitatud, peab olema selge, kellega rääkida, kellega kokku leppida.
Ülle Kool Väägverest nentis, et valla kodulehele peaks info üles saama, mida täpsemalt on vaja ja mis ajaks. Uus on tema sõnul alati hirmutav. Samas on Kooli kinnitusel Tartu vallale värske veri päris hea. “Need kombed ja tavad, mis Tabivere ja Laeva kaasa toovad, toovad ehk uut hingamist meilegi,” lisas ta.
Aune Sepp peab vajalikuks aktiivseid inimesi toetada. “Tuleb küsida nende inimeste käest, kes on võimu juures, kui kaugel asjad on, ajakirjandus on ainult hirmu külvanud. Ajaleht on täis peataolekut. See ei tähenda, et me ei teaks, mis tegelikult toimuma hakkab. Teame küll. Pea ei ole ainult vallavanem. Me peame kannatama paar kuud, siis saabub ka kindlus. See on huvitav aeg, mida me praegu üle elame, enam sellist aega niipea ei tule.”
Võimalused inimeste kaasamiseks
Ülle Kool nentis, et kui inimene ise ei taha teada saada, mida kusagil tehakse, ei saa seda talle peale sundida. “Kui meil on üritus toimunud, siis tullakse ütlema, et oi mis toimus, me ei teadnudki. Kas lugesite viimast vallalehte? Ei. Kui ei huvita, mis toimub kodukorterist või -väravast väljaspool, siis pole midagi teha.”
Aune Sepa hinnangul peaksid aktiivsed inimesed kavalad olema, leidma võimalusi nende kaasamiseks. Ülle Kooli sõnul tuleb kaasa see, kes tahab. Sada protsenti ei peagi tema hinnangul tulema.
Kes tahab teada, mis kusagil toimub, see loeb ja uurib. Kasvõi Facebookist või teistest vallalehtedest või Postimehest või maakonnalehest.
Peab teadma, kus mingi selts tegutseb. Eneli Kaasik nägi palju vaeva, et külaliikumise ja seltsitegevusega haaratud inimesi loomemajja kutsuda. “Külli Panni kaudu sain peamiselt infot. Ma ei tea, mis Tartu vallas toimub, kuigi vallalehel olen mõnda aega silma peal hoidnud.”
Kodukant Tartumaa juhatuse esimees Külli Pann tõdes, et Tartu vald on üks väheseid maakonnas, kus pole valla kodulehel üleval infot seltsitegevuse kohta. Samuti pole kontaktandmeid. “Tartu vallast sain infot läbi teiste seltside. See oleks väga oluline, et valla kodulehel oleks kõik olemas. Mõnikord on ka seltside kontaktid nii ära peidetud, et üsna keeruline on leida.
Tartumaal anti mullu välja väike vihik, kus on kümne tegutseva külamaja andmed. Link on olemas Kodukant Tartu veebilehel. Mäksa ja Luunja valla kodulehel on olemas seltsitegevuse rahastamise reeglid. See on mustvalgel kirjas, kõikidele nähtav, läbipaistev ja väga mugav.”
Jõgevamaa koostöökoja tegevjuht Aive Tamm väitis, et kui info on, siis pole vallas inimest, kes vaataks, et see oleks värske ja nüüdisajastatud. “Info muutub, seda tuleb pidevalt uuendada. Samuti oleks hea, kui oleks kirjas ka ürituste info.”
Tabivere saab olla eeskujuks
Ülle Kooli sõnul ei olnud Tartu vallas külaliikumine populaarne. “Aktiivseid, kes tegutsesid, oli vähe. Mõned, kes on tegutsenud ja külapäevi ning pereüritusi teinud, on väsinud. Uusi pole peale tulnud. Tartu linna lähedus mängib suurt rolli, samuti seegi, et meie piirkonnas on ainult suured magalad.”
Aive Tamm näeb selles jällegi võimalust. “Võib olla Tartu valla inimesed panevad tähele, kuidas Tabiveres toimivad külaseltsid ning nii tekib ka teistes piirkondades aktiivseid seltse juurde. Või siis hakatakse korraldama huvialadega seotud üritusi.” Triinu Täpsi kinnitusel tuleb Tartu valla noortegala Tabiverre.
Tamm rõhutas kuulumise olulisust. “Kas Tabivere inimesed ei kuulu enam Jõgevamaa ürituste juurde, kui nad on Tartumaale ühinenud vallas? Kuidas Tartumaa neid vastu võtab? Jõgevamaaga oleme harjunud. Jõgevamaale tulevad nüüd Lohusuu ja Avinurme, ega me ei pöördu esimeses järjekorras nende poole, et tulge nüüd meie juurde. Mis saab maakonna laulu- ja tantsupeost? Kuhu Tabivere läheb?” küsis ta.
Triinu Täpsi sõnul on nad koguaeg käinud nii Jõgeva- kui ka Tartumaal. “Oleme serva peal pendeldanud.” Külli Pann ei usu, et piiriüleseid projekte enam teha ei saa.
Maarja rahvamaja juhataja, paljudes külaseltsides aktiivselt kaasa lööv ning neid juhtiv Tiia Pärtelpoeg tunnistas, et neil on väga kahju Jõgevamaalt ära tulla. “Me oleme haaratud nii paljudesse projektidesse, oleme Jõgevamaa Kodukandiühendusega veel tükk aega seotud. Jõgeva poole on rajad sisse tallatud, Tartu poole tuleb hakata sisse ajama.”
Kalvo Kaasik MTÜ-st Juulamõis tunnistas, et harjumuse jõud on suur. “Kui oled harjunud ühele poole asju ajama, siis on tõepoolest hirm, mis saama hakkab. Loominguliste inimeste kooslus tegutseb nagunii, olgu kohaliku omavalitsuse poolt moraalne või rahaline tugi või ärgu olgu. Inimesed teevad ikka oma asju.”
Aune Sepp märkis, et tuleb kaardistada, kus üldse tegutsevad MTÜ-d. “MTÜ-de esindajatega kokku saada, millist toetust nad ootavad. Et saaksid ka teised teada, et oleks info. See on kõige tähtsam.”
HELVE LAASIK
