Põltsamaa ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja Meeli Nõmme algatusel ellu kutsutud muusikale pühendatud nädal on õpilaste seas üha populaarsemaks muutunud ja just sellel nädalal korraldatakse seda juba 17. korda.
Meeli Nõmme rääkis, et alguse sai muusikanädal siis, kui avalikkusele hakati põhjalikumalt rääkima, mida kujutab 1. oktoobril tähistatav rahvusvaheline muusikapäev. Nii hakati ka Põltsamaal rahvusvahelist muusikapäeva tähistama, millest tasapisi kasvas välja muusikanädal. Et Põltsamaa Veski tänava koolihoone aula remont langes ajale, mil tähistati rahvusvahelist muusikapäeva, lükkus tähistamine tookord edasi uue aasta algusesse. Meeli Nõmme sõnul sobis selline aasta alguse rahulik aeg muusikanädala tähistamiseks suurepäraselt.
Tehnilised vahendid ei asenda ehedat kontserdikogemust
Muusikaõpetaja sõnul räägib ta lastele tunnis küll klassikalisest ja džässmuusikast, Eesti ning teiste rahvaste muusikast. Kuid ülevaade muusikamaailmast jääb liialt kaugeks ja teoreetiliseks. Teisalt on nii Meeli Nõmme kui tema kolleeg Hille Martin laste käest teada saanud, et kontsertitele satuvad paljud neist üsna harva. Ühelt poolt pole kontserdilkäimine harjumuspärane, teisalt on piletid küllalt kallid. Põltsamaalgi maksab kontserdipilet 10-15 eurot, vahel üle sellegi. Tihti ei tehta peredes sellest mingit probleemi, sest muusikat saab kuulata arvutist, telerist, telefonist, samuti plaatidelt.
Kuid kõik tehnilised abivahendid ei asenda vahetut kontserdikogemust. “Me püüame muusikanädala raames tutvustada lastele erinevaid muusikastiile, mida kõik lapsed ise ju ei tunne,” selgitas Meeli Nõmme.
“Kui pere Viljandi ja Viru Folgil ei käi, siis jääbki lapsele Eesti rahvamuusika kaugeks ja tundmatuks. Kooli muusikanädalal aga pakutakse võimalust osa saada paljudest muusikastiilidest. Liiati esitatakse muusikanädala raames toimuvatel kontsertitel erinevaid muusikastiile lastele arusaadavas noortepärases võtmes. Enamasti valivad lapsed muusikanädala kontserdid välja vastavalt sellele, milliseid ansambleid ja esinejaid nad kuulnud on. Kuid see ei tähenda, et lapsel endale tundmatut ansamblit või esinejat kuulata ei tasu. Tänavu osutus laste jaoks üsna tundmatuks ansambel “Kellavärk.” Lapsed lähevad ansamblit kuulama sageli sellepärast, et mingist koolitunnist ära pääseda. Muusikanädala korraldajate soov on aga, et laps “kontserdipisiku” külge saaks,” rääkis Meeli Nõmme.
“Kellavärk” läks paremini peale kui Gerli Padar
Esmaspäevased kontserdid olid selle heaks näiteks. Peale kontserti ütles nii mõnigi laps, et ansambli “Kellavärk” kontsert oli tema jaoks vahvamgi kui Gerli Padari esinemine. ERSO tšellistidest, kontrabassi- ja löökpillimängijast koosnenud ansambli “Kellavärkˮ liikmed oskasid oma vahetu esinemise ja mõnusate vahepalaks räägitud juttudega lapsed “ära võludaˮ.
Tõeliselt klassikaliselt ja traditsiooniliselt alustatud muusikapala lõpetati juba hoopis nüüdisaegsemas võtmes. Löökpille mänginud Reigo Ahven oskas lastega suurpäraselt suhelda ja lapsed elasid pillimängijatele rõõmuga kaasa. Ka Gerli Padari kaks etteastet läksid täissaalile ning tema laulud ja laulude vahele räägitud jutud olid ajaliselt peaaegu pooleks. Gerli Padar rääkis lastele sellest, kuidas ta muusika juurde sattus ja milliseid apsakaid tele ning ka muu lauljatöö käigus ette on tulnud.
Nii ansambli “Kellavärk” liikmed kui Gerli Padar olid vaimustuses sellest kui siiralt ja aktiivselt PÜG-i lapsed nende esinemisele kaasa elasid ja kaasa laulsid. Õpetajatelgi oli laste esinejatele kaasa elamisest siiras rõõm, sest niisugust kogemust on õpilastele väga vaja.
Puhkpillimängijatel on õpilaste hulgas suur menu
Meeli Nõmme sõnul on muusikanädalat silmas pidades murekohaks laste suur hõivatus, sest lisaks muusikanädalale käivad lapsed loodusradadel, praegu toimuvad erinevad olümpiaadid. Õpetajate kinnitusel on lastel päris palju tundidest eemal olemist, mistõttu pole alati võimalik õpilasi ainetundidest kontserti kuulama lubada. Eelkõige kehtib see vanema kooliastme kohta. Küll oli vanema kooliastme õpilastel võimalus osa saada üheteistkümnenda klassi noormehe Karl Vilksi teisipäeva õhtul korraldatud Playback showst.
Meeli Nõmme jaoks oli üllatuseks, et lapsed ilmutasid väga suurt huvi kolmapäeval teoks saanud PÜG-i puhkpilliorkestri kontserdi vastu. Kõigi puhkpilliorekestri kontserti kuulama minna soovinud õpilaste saali mahutamisega oli kõvasti tegemist. Kindlasti on siin oma osa tõsiasjal, et puhkpilliorkestri kontsert oli õpilastele tasuta. Dirigent Urmas Mägi oskab noortega suurepäraselt suhelda ja nende tähelepanu köita.
Kooli puhkpilliorkestril on saanud tavaks oma esinemine salvestada ning plaadina välja anda. Täna astub PÜG-i õpilaste ette Karski-Nuia ansambel “Lõõtsavägilased”. Seal mängivad neli alles kooliealist, kuid väga hea lõõtspillimängu oskusega noormeest.
Aasta tagasi käisid PÜG-i õpilastele esinemas Põltsamaa kandis hästi tuntud lõõtspillimängija Lembit Paal ja tema lõõtspillimängijast sõber Allan Paal.
Muusikanädala juurde kuuluvad ka tantsuvahetunnid. PÜG-i gümnaasiumiastmes õppiv Marit Miller on aktiivne neiu, kes noori vahetundides tantsima ergutab. Mõnes koolis on selline vahetunni veetmise vorm igapäevaseks muutunud. Kui alguses oli tegu laste vahetunnis tantsima saamisega, siis vahetunni lõpuks oli neil tõeliselt suur hoog sees ja probleemiks kujunes hoopis vahetunni lõpetamine.
Muusikanädala lõpetavad reedel toimuvad töötoad, kus Põltsamaa muusikakooli õpetaja Tuuli Jukki juhendamisel õpitakse lihtsaid pille valmistama. Sellesse protsessi on kaasatud ka tööõpetuse õpetajad. Meeli Nõmme lubas, et paneb töötubades valmistatud pillidest orkestri kokku. Muusikanädala raames on tegevust jätkunud ka kunstiõpetajatele, sest kunstiõpetuse tundides on lapsed tunnis esitatava muusika järgi oma mõtted paberile pannud. Homme saab teoks muusikalise joonistamise töötuba. Samuti korraldab Marit Miller tantsulise töötoa. Need mõlemad on mõeldud nooremale kooliastmele.
Muusikaõpetaja tõdes, et muusikanädalaga tulevad aktiivsemalt kaasa noorema kooliastme õpilased. Eks vanema kooliastme õpilased ongi juba muusika osas kriitilisemad ning välja kujunenud muusikalise maitse tõttu ka valivamad. Seetõttu oleks hea kui ka Põltsamaal Lille tänava koolihoones, kus õpivad 1.-6. klassi õpilased, oleks oma aula olemas. Tegelikult on Lille tänava vanas praegu mitte kasutatavas koolihoones saal, mis vajab renoveerimist. Meeli Nõmme loodab, et ehk tulevad vilistlased kooli 100. juubeli eel appi ja aitavad vana koolimaja aula korda teha.
TOOMAS REINPÕLD
