Mustvee linn läbi sajandi

Mustveed kutsutakse ka Peipsi Pealinnaks.

1918. aasta 21. ja 22. mail laastas asulat suur tulekahju, mis hävitas 120 maja.

1920. aastal andis siseministeerium Mustveele alevi õigused.

1930. aastatel oli Mustvee kadestamisväärselt heal järjel. Rikkuse kasvule aitas oluliselt kaasa siinne traditsiooniline kalapüük. Märkimisväärne tuluallikas oli ka metsatööstus ning just eelkõige selle tarbeks rajati 1926. aastal raudtee.

Linnaõigused sai Mustvee 1. mail 1938. 1. oktoobril 1950, maakondade kaotamise järel, moodustati Mustvee rajoon. Aastatel 1950-1959 oli Mustvee rajoonikeskus, kuni 1. jaanuaril 1959 Mustvee rajoon likvideeriti ning linn ühendati Jõgeva rajooniga. Nõukogude ajal oli Mustvee kuulus kurgikasvatuse poolest. Palju on Mustvees eramaju, mis ehiti just Leningradi turul kurkide eest saadud rahaga.

10. septembril 1992 kinnitas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Mustvee omavalitsusliku staatuse.

Mustvee on tuntud kui viie kiriku linn. On erakordne, et ühes väikses linnas on koos viie erineva konfessiooni esindajad. Viis kirikut, kaks kultuuri, üks kogukond – nii meeldib kohalikel  oma kodukandi kohta öelda.

Viimastel aastatel on Mustvee areng olnud märgatav, siin on palju ehitatud. Suureks sündmuseks oli Konsumi kaubanduskeskuse avamine ja bussijaama väljaehitamine 10 aastat tagasi.

Praeguseks on lisandunud uus sadamahoone, rannapromenaad, sild ja hotell, renoveeritud on kultuurikeskus. Põnevusega oodatakse  jahtklubi hoone valmimist.

Tore on tõdeda, et linna on tagasi tulemas noored ettevõtjad.

blog comments powered by Disqus