Mustvee kooli 4. klassi õpilased tegid koos õpetaja Rita Postovi ja noorsoopolitseinik Stefani Kormaniga kodulinna ülekäigurajad turvalisemaks.
Õpetaja Rita Postov rääkis, et ta on juba viis aastat liiklusringi juhendanud eesmärgiga, et lapsed oleksid teadlikumad liiklejad. Õpilased loomulikult soovivad teha jalgrattalube. Me näeme tänavapildis ilma kiivrita ja õhtul ka tuledeta sõitjaid. Viis aastat liiklusringi on õpilasi nii palju kasvatanud, et ilma kiivrita naljalt ei sõideta. Koolituse läbinud vanemad õpilased kutsuvad nooremaid korrale.
Koolis juba viis aastat liiklusring
Kevadtalvel sai õpetaja Postov maanteeametist teate, et tuleb markeerimiskampaania. Mustvees pole keegi varem kunagi ühtegi ülekäigurada markeerinud. “Ajastus oli ideaalne, et septembris sellega tegeleda. Liiklusringi klassiga tegelesime just ohtudega, mis jalakäijat või jalgratturit liikluses varitsevad. Kui lapsed on linnas erinevad kohad läbi käinud ja liiklusohutusele mõelnud, siis on neil liiklusega ka natuke teine suhe,” rääkis õpetaja.
Tema sõnul tegi Mustvee kool veidi teistmoodi kui ülejäänud koolid. “Paljud õpetajad otsustasid ise, milline ristmik on ohtlik. Ka minu käest küsiti, et äkki saab juba augusti lõpus teatada, millistele ristmikele värvima lähete. Otsustasin, et käime septembri algul lastega linna läbi ja analüüsime ning otsime neid kohti, mida markeerida. Me arutasime koos, mis on selle ristmiku juures ohtlik, mis ei ole, see võttis kõvasti aega. Kuid tasus end kuhjaga ära. Kui läksime markeerima, siis oli õpilastel teada, mis ja kuidas. Õpilasi saab ainult kiita, sest nad olid motiveeritud ja tegutsesid sihikindlalt.”
Kõik ettepanekud kiideti heaks
Õpetaja esitas ettepanekud maanteeametile, maanteeamet omakorda linnavalitsusele ja linnavalitsus kiitis heaks. “Kõik meie ettepanekud kiideti heaks. Oli ka võimalus, et sai lisada, kui midagi oleks kahe silma vahele jäänud. Kuid Mustvee linnavalitsus ei lisanud sellel korral midagi.”
Kokku markeerisid lapsed viis ristmikku.
Septembri algul sai õpetaja Rita Postov kirja noorsoopolitseinik Stefani Kormanilt, kes soovis Mustvee markeerimisprogrammiga liituda. Õpetaja küsis, kas noorsoospolitseinik sooviks ka kohtade otsimist koos lastega läbi teha. Stefani Korman oli nõus tulema Mustveesse ja otsima koos lastega kohti, mida oleks vaja markeerida. Noorsoopolitseinik käis kaks neljapäeva järjest Mustvees. “Lapsed olid väga elevil, samas saime kahe peale üksteist täiendada, see oli väga positiivne kogemus.”
Kui kolmandal neljapäeval enam Stefani Korman ei tulnud, siis küsisid lapsed, kus meie politseinik täna on. Nad olid harjunud, et politseinik käis nendega koos.
Markeerimisaktsiooni tegi kaasa kogu Mustvee kooli neljas klass. “Me proovisime ka ära, kuidas markeerimine käib. Värvid ja šabloonid andis meile maanteeamet ja värvi jätkus täpselt meie viie ristmiku jaoks,” lisas õpetaja.
Tema sõnul oskasid lapsed põhjendatult seletada, miks üks või teine koht vajaks markeerimist. Kultuurimaja esine plats oli väga oluline ära märkida. “Me ju jookseme siit väga kiiresti läbi, nähes, et buss on juba tulnud,” tunnistasid nad.
Lapsed märkavad ja julgevad sekkuda
Õpetaja Rita Postov jätkab ka tänavu liiklusringi juhendamist. “Markeerimine ongi meie kursuse raames toimunud. Neljapäeval käsitlesime kiivrit, teeme väikese kiivriga tuntud munakatset, kevadel tuleb jälle eksam. Terve aasta jooksul me hindeid ei pane. See tundub algul lastele väga äge. Aga siis, kui jõuame selleni, miks meil see tund on ellu kutsutud ja mida me seal teeme, tulevad kõik tagasi, et saada jalgrattaload, sõita maanteel ning osata liikluses toime tulla.”
Liiklusringis õpetatakse lastele ka julgust oma vanematele märkust teha, kui need eksivad. Kui näiteks isa läheb ilma kiivrita rattaga sõitma, siis laps julgeb tema tähelepanu juhtida sellele. Samuti autos olles jälgida sõidukiirust, stop-märgi ees peatumist. Lapsed julgevad märgata. “Palun alati tagasisidet, mida vanem märkuse tegemise peale ütles. Lapsed räägivad ausalt, kuidas asjad on, samas rõõmustab neid vanemate käitumise muutumine. Kui laps on midagi äsja õppinud, siis ta on innustunud ja tahab kõike õigesti teha.”
Lubade saamise eksamil kukub igal aastal mõni õpilane ka läbi. “Küsimus on enesedistsipliinis, sest hindeid me ju ei pane. Aga lubade saamiseks peab kõike teadma hindele viis. Samas kõik lapsed arenevad silmnähtavalt. Õpilased märkavad liiklust enda ümber oluliselt paremini ja mõistavad liikluses kehtivaid reegleid. Kuid kõige olulisem on enesemotivatsioon, küsimus on, kui selgeks me tahame asjad endale teha.”
Mustvee kooli direktor Raivo Vadi hindab õpilaste markeerimistööd väga. “Igal juhul on ülekäigukohtadel juhitud tähelepanu sellele, mida tuleb teha. Loomulikult peaks ülekäigukohtadele lisama ka valgustuse ja järgmisel aastal, kui Tartu maantee remonti läheb, ülekäiguraja valgustus tulebki. Ise teen ja ise osalen koolitusprojekt on väga tänuväärne, õpetaja Rita Postovi töö on juba tulemusi andnud, sest lapsed tulevad kooli kiivritega.”
Maanteeameti ennetustöö osakonnas on käimas 7-13aastastele suunatud teeületuskampaania Vii teeületus uuele level’ile. Kampaania fookuses on suuremad ja teeületuse mõttes probleemsemad linnad nagu Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu, kuid kindlasti ei ole unustatud ka väiksemaid nagu Põltsamaa, Jõgeva või Mustvee. Kampaania raames toimub ka markeerimisaktsioon 5.-6. klasside õpilastele, millest võtab osa üle 80 kooli üle Eesti. Septembrikuu jooksul toimuva aktsiooni käigus kaardistati koos õpetajaga ohtlikud teeületuskohad ning markeeritakse reguleerimata ülekäiguradade juures olevatele kõnniteedele sõnum PEATU, VAATA, VEENDU!
HELVE LAASIK
