Jõgeva vallas tegutsevaid mittetulundusühinguid üllatas ebameeldivalt vallavalitsuse korraldus, mille järgi saavad paljud neist tegevuste toetamiseks tunduvalt vähem raha kui mullu ja tunamullu. Juba asjaolu, et toetused selguvad peale aasta esimese veerandi lõppu, on tõsiselt häiriv.
Arvestada tuleb, et raha eraldamise protseduur iseenesest on päris aeganõudev. Jõgeva valla kultuuritöö eest vastutav abivallavanem Arvo Sakjas põhjendas viivitusi nii: „Paljud on küsinud, et neil pole informatsiooni ja et asjad on natuke veninud. See on selge, et on veninud. Inimesed tegelevad nende rahastamisteemadega päevast päeva – üks inimene huvitegevuse, teine spordi-MTÜde ja kolmas kultuuri-MTÜde rahastamisega. Seejärel tehakse vallavalitsuse otsused, siis sõlmitakse lepingud ja tehakse ülekanded. Et kokku saada need eelmistesse valdadesse laekunud taotlused, juba see oli päris suur töö.”
Sakjas selgitas, et nelja liitunud omavalitsuse toetuse taotlemise korrad olid erinevad. Mõnes vallas esitati taotlused aastavahetuseks, mõnes varem. „Meie ülesanne oli need kokku koguda, ka taotluste blanketid olid erinevad. Meie inimeste ülesanne oli võrrelda, kui palju keegi eelmisel aastal raha saanud on.”
Sinna, et tegevustoetused vähenenud on, ei saa uus vallavalitsus Sakjase sõnul midagi parata. „Vallad panid ise oma eelarved kokku, meie ei ole saanud uues vallas ühtegi rida eelarvesse panna. Eelmised vallad tegid oma eelarved, ainult meie uus finantsjuht Kaja Fershel-Pärn liitis nad kokku, ja ongi kõik.”
Millistest summadest jutt?
„No väiksem on saadud summa kindlasti. Kuidas täpselt need summad eelarveridadele jõudsid, ei oska mina kommenteerida,” täpsustas olukorda valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Helle Kajaste. „Valdadel olid väga erinevad põhimõtted ja read, kust nad midagi rahastasid. Võib ka olla, et osa raha on veel kusagil „ridade vahel“, mida me ei osanud täna näha. Osad rahvakultuuritegevused võivad olla kusagil nii-öelda asutuste eelarvetes. Siin võib olla väike arusaamatus või segadus.”
Reine Koppel kultuuriseltsist Vanaveski orienteerub viidatud erinevates ridades ja toetuse liikides vabalt. „Vanaveski saab kultuuriosakonna eelarve kaudu tegevustoetust 400 eurot. Lisaks spordirahadest Mihklijooksule 300. Eraldi taotlus oli Vooremaa poolmaratoni korraldamiseks, mis sai 1000 eurot, nagu taotlesime. Eelmisel aastal oli Vanaveski tegevustoetus kokku 1350 eurot. Lisaks Vooremaa poolmaratoni korraldamiseks 600 vallalt ja 400 linnalt. Üle-eelmisel aastal oli kõik kokku 1800,” rääkis ta.
Seega on Vanaveski selle aasta tegevustoetuse summa ligi veerand varasemast.
Jõgevahe Peret, mis on suur rahvakultuurikollektiiv, tabas ligikaudu samasugune langus. Eelmise aasta toetus linnalt oli 1800 eurot ja sel aastal nad küsisidki vähem, 1500. Kuid eelpool nimetatud määrusega on neile eraldatud vaid 400 eurot. „Ka folklooriseltsi personalikulud, mida aasta peale on tabelis justkui rohkem kui mõnel teisel ‒ 2800 (200 vähem kui mullu), on päriselus uskumatult väikesed. „Aga Jõgevahe perel on kuus rühma” rääkis MTÜ juht Marika Järvet.
Spordiklubi Visa eestvedaja Toomas Puss ütles, et tema sai 80eurosest tegevustoetusest teada 21. veebruaril. „Aastatoetuse eraldamise leping liigub-takerdub kooskõlastusringil juba teist kuud,” nentis ta.
Rahulolematuid ka mujal
Endise Torma valla ettepanekud kultuuri toetamiseks uue valla eelarves on fikseeritud Torma vallavalitsuse istungi protokollis juba 12. septembril 2017. Seal on kirjas ettepanek toetada selle piirkonna MTÜsid kokku 7350eurose tegevustoetuse ja projektitoetusega suuruses 10 000 eurot. Praeguse Jõgeva vallavalitsuse korralduses on piirkonna seltside ja ühenduste tegevustoetuseks aga ette nähtud kokku 4300 eurot.
„Ei saa ju öelda, et me peame mingit MTÜd just kindlasti toetama mingi kindla summaga. See, et me toetada saame, on hea. See, et rahad ei ole nii suured, kui tahaksime, on ka õige. Torma vallas võeti taotlused kokku ja justkui jagati juba raha ära, kellele kui palju. Ja see raha, mis eraldati, anti nüüd uuele Jõgeva vallale üle. Vallavalitsus otsustas kõigi Torma piirkondade külaseltse toetada võrdselt,” selgitas Jõgeva abivallavanem Sakjas, lisades: „Saan aru, et paljud lootsid, et kui nelja valla eelarved kokku liidetakse, tuleb see uues vallas suurem, kui oleks aritmeetiline summa. Kui varem tegutsesid kõik vallad ja linn nii, et iga aasta lõpul jäi mingi summa n-ö üles või kasutamata, siis eelmisel aastal kasutati kõik summad ära, välja arvatud Jõgeva linn, kes tõi ikka teatud summa üle.”
Selgitustest hoolimata on inimeste meelepaha suur. Valdi Reinas, kes seni Sadalas ringijuhina tegutses, lõpetas 5. aprillil oma käsunduslepingu vallaga. Ettepanekule rääkida MTÜde rahastamisest reageeris ta küsimusega, kas tahan teda nutma ajada.
Tema Torma vallaga sõlmitud ja Jõgeva valla poolt üle võetud leping nägi ette kuutasu 40 eurot bruto ühe ringi kohta. Kolme näiteringi juhendamine Sadala rahvamajas tõi tema arvele 96 eurot, kui teises valla otsas on ringijuhi tunnitasu 8 eurot. Reinas heitis ette, et mingit ühtlustamist ei ole toimunud ja käärid vallajuhtide ja kultuuritegijate tasu vahel on ebaõiglaselt suured. Kommenteerides Sadala Külade Seltsi tegevustoetuse kasutamist, ütles ta, et sellega kaeti paljude projektide kas kultuurkapitali või Leader-meetme toetuse omaosalust.
Jõgeva valla värske kultuuritöö peaspetsialist Ilona Piirimägi püüdis asjasse selgust tuua. „Soovin täpsustada, et MTÜde toetusi menetlevad tänavu erinevad osakonnad. Arengu- ja planeeringuosakond vaatab läbi külaseltside taotlusi investeeringute osas, näiteks kiigeplatsi pinkide uuendused, elektrijuhtmete uuenduskuur seltsiruumides jne. Neid alles menetletakse, samuti menetleb sotsiaalosakond eakatele suunatud projektitoetusi ja tegevustoetusi. Seegi tuleb eraldi eelarverealt. Kultuurivaldkonna MTÜde teise eelnõuga loodan jõuda vallavalitsusse aprilli lõpus, ka siin tuleb uusi tegevustoetuste eraldamisi.
Lõpliku ülevaate saame siiski sügisel. Kuna Kultuurkapitali toetuste eraldused selgusid selles voorus alles nüüd ja KOPi toetuste osas saabub selgus juulis, siis pöörduvad MTÜd ka tõenäoliselt täiendavate taotlustega haridus- ja kultuuriosakonna poole,” rääkis Piirimägi.
Kuidas saavad MTÜd tegutseda, kui nad ei tea, kas tegevustoetus, mida neil nagunii veel käeski ei ole, on ette nähtud kvartaliks, pooleks aastaks või aastaks, jääb arusaamatuks.
ANDRA KIRNA
