Võidupüha ülev meeleolu liikus tänavu veel suuremalt kui varem, sest tsiklimehed panid pead kokku, lõid mootoritele hääled sisse ja külastasid kõiki Jõgevamaale püstitatud Eesti iseseisvusega seonduvaid mälestusmärke.
MC Must Leegioni kapten Kalle Vilmsi sõnul sõitsid mootorratturid kokku 330 kilomeetrit. „Hommikul kell 10 alustasime Jõgevalt küüditatute mälestusmärgi juurest. Sinna kogunes meie klubi rahvas. Kokku oli 8 mootorratast ja saateauto, inimesi oli veel rohkem,“ oli Vilms positiivne.
Mõte uhkest sõidust vormus Vilmsi peas juba möödunud kevadel. Kui algul taheti läbi sõita kogu Eestimaa, siis üsna pea sai selgeks, et see võtaks liiga kaua aega. „Rääkisime erinevate klubidega sügisel ja talvel ning panime paika, et võtame igast maakonnast ühe motoklubiga ühendust, keda teame ja tunneme. Kõik olid ideega päri ja nii saigi tehtud, et igast maakonnast vastutas sõidu eest üks klubi,“ meenutas Vilms, kelle sõnul kohtuti 24. veebruaril koosolekul, kus pandi paika esialgne kava.
Südamlik hetk tammikus
Pidulik polnud võidupüha mitte ainult meie kodumaa, vaid ka mootorratturite jaoks. Nimelt ootas neid Kaareperes omaette üllatus. Eesti vabariigi sajandaks juubeliks loodud tammik, kuhu olid oma puud istutanud muuhulgas ka president Arnold Rüütel ja Villu Reiljan, sai väärt puu MC Musta Leegioni sõitjatelt, sest Nurga koduloomuuseumi omanik Hillar Kaeval oli märganud klubi pühendumust metsaseltsi aitamisel. Nii palus Kaeval, et ka motomehed oma puu tammikusse sirguma paneksid.
„Saime palju huvitavaid lugusid kohalikelt inimestelt, selliseid, mida kuskilt mujalt teada ei saaks. Kuna olid kalmistupühad, siis palju oli ausammaste juures ka kirikuõpetajaid, muusikat ja rahvast,“ sõnas Vilms. 330 kilomeetri pikkune sõit lõppes taas Jõgeval, kus võttis maad ülev ja õnnelik meeleolu. „Meie klubi saab järgmisel kuul seitsmeaastaseks ja see on senini kõige huvitavam sõit. Olgugi et oleme palju sõitnud, siis see on kõige hingelähedasem,“ meenutab Vilms ringreisi, mis tänaseni kananaha ihule toob.
Kell 23.00 süüdati üle Eesti 15 vabadustuld, mälestamaks neid, kes vabadussõjas võitlesid ja seeläbi meie kodumaale vabaduse kinkisid.
Südamega tehtud sõit
Kogu ürituse ja mootorratturite pühendumust märgib ka asjaolu, et info liikus vaikselt, peamiselt klubi liikmete, nende tuttavate ning sõprade vahel. „Me ei reklaaminud üritust, sest ei tahtnud seda suure kella külge panna. Leppisime kokku, et teeme seda hinge ja südamega,“ selgitas Vilms, lisades, et tal on hea meel, kui inimesed vabadussõjas langenuid meeles peavad. „On palju kohti, kus ausambad on unarusse jäetud. Tahaks siinkohal koputada kohalike kogukondade südametunnistusele, et ausammaste eest tuleks hoolitseda. Näiteks Põltsamaal oli ausamba eest kõige paremini hoolitsetud. Iga kord kui oleme käinud, on seal alati värsked lilled. Samas on kohti, kus tahvlitel on nimed samblasse kasvanud ja mälestusmärk unarusse vajunud,“ oli Vilms nördinud. Samas lepiti omavahel kokku, et edaspidi püütakse ka neil paikadel silm peal hoida ning, miks ka mitte, ise puhastama ja korrastama minna, kui kohalik kogukond seda ise ei tee.
„Täna tuli info Võrumaa tsiklimeestelt, et Läti tsiklimehed tahavad nendega järgmisel korral kaasa tulla,“ sõnas Vilms, et Lätis on ligi 20 ausammast. Kui esialgu mõeldi, et tegemist on ühekordse, meie isamaale mõeldud kingiga, siis nüüd on mõte sellest iga-aastane traditsiooniline sõit teha. Liiatigi on sõna lisaks Lätile jõudnud ka Soome, kus need klubi liikmed, kes Eestisse võidupüha tähistama tulla ei saanud, korraldasid Helsingis mälestusseisaku. „Pidime minema ka Venemaale, aga paraku ei saanud viisat,“ tõdes Vilms, avaldades lootust, et võib-olla õnnestub järgmisel aastal siiski ka üle piiri saada.
KERTTU-KADI VANAMB
