Minister Mailis Reps näeb tuleviku hariduses rohkem koostöövorme

Jõgeval viibinud haridus- ja teadusminister Mailis Reps kinnitas usutluses ajalehele Vooremaa, et koolis töötada on imevahva ja palk ei ole kindlasti ainus põhjus, mis õpetajaid oma ametis kinni hoiab.


Minister Repsi sõnul on õpetajate puudus Eestis valdkonniti väga erinev. Klassiõpetajate, algklassi- ja lasteaiaõpetajate leidmine pole keeruline, sest alushariduse vastu on huvi suur. „Probleeme on pigem aineõpetajatega. Nagu näiteks loodusained. Täna on meil õpetajate ja laste suhe langenud 12-le, mis tähendab, et on piirkondi, kus õpetajaid on väga palju üle, ka hea kvalifiakatsiooniga õpetajaid. Sest lapsi ei ole enam ja koolid jäävad aina väiksemaks. See puudutab ka Jõgevamaad,” rääkis Reps.

Samas on piirkondi, kus õpetajaid ei jätku. „Täna on tõsine küsimus see, et kas on neid motivatsioonipunkte, millega saaksime õpetajaid liikuma.”

Palk ei ole ainus argument

Minister Reps toonitas, et kui rääkida noorte õpetajate juurdekasvust, siis tuleb seda vaadata kompleksselt. „Kindlasti peab palk jätkuvalt tõusma ja minema kaasa elukalliduse tõusuga, et pakkuda konkurentsi. Me oleme seni edasi liikunud tempos, et palga alammäära tõus on olnud 100 eurot aastas. Kui liiguksime edasi ka 100 eurot tõusu aastas, siis võime kindlasti öelda, et õpetaja palk on tööjõuturul igati arvestatav.”

Teine asi on ministri arvates õpetajate toetamine. Sest koolides on keerulisi lapsi, kuid õpetaja tahab tegeleda peamiselt õpetamisega, milleks ta õppinud on. Selleks tuleb erivajadustega laste puhul tugevdada tugistruktuuri.

Ja lõpuks kindlasti koolis valitsev õhkkond. Turvalisus, lugupidamine, koostöö kodudega. „Kõik need koos mõjutavad õpetaja valikuid. Tegelikult näen, et koolis on töötada imevahva. Need, kes on selleks käpa andnud, on aastateks õpetajaks ka jäänud. Nii et palk ei ole enam kindlasti ainus asi, mille järgi õpetajad tööd valivad,” ütles Mailis Reps.

Rääkides pikemalt riigigümnaasiumide loomise teemal, tunnistas minister, et maakondade  kunagine ettevaatlik suhtumine nendesse koolidesse on paranenud.

„Kõik maakonnad on selle ideega kaasa tulnud. Mõni on jõudnud oma arengutes kooli valmis ehitada ja juba mitu aastat töös hoida, nagu see on Jõgeval. Mõnes teises kohas on otsus tehtud, kuid arutatakse kooli asukoha üle, näiteks Rakveres või Kuressaares. Kes tegeleb detailplaneeringuga, näiteks Narva, kes ehitab nagu Kohtla-Järve. See ring on väga suureks läinud,” ütles Reps.

Tema sõnul on täna selge, et riigigümnaasiumi soovijaid on rohkem, kui on rahalisi võimalusi. „Nii oleme sunnitud riigieelarvest raha juurde küsima sellele summale, mis algselt planeeriti. Nagu näiteks Harjumaale, kus lapsi tuleb aina juurde ja koolivõrku on vaja laiendada.”

Puudutades riigigümnaasiumi ja omaniku suhet, ei ole  see ministri sõnul hetkel suur küsimus.

Omavalitsustele tuleb aega anda

„Kui riigigümnaasiume looma hakati, siis oli põhiküsimus koolivõrgu korrastamine ja gümnasistide koondumine maakonnakeskustesse. Lisaks oli soov, et keskharidus oleks ühe omaniku käes ja tekiks parem koostöö. Mina olen siinkohal olnud kohalike omavalitsuste usku ja ma oleksin parema meelega näinud, et ka kutsekoolid oleksid ühel hetkel omavalitsusliitude käes ja teeksid maakondlikku koostööd. Täna võib öelda, et see jääb tuleviku arutleda. Sest aastani 2022 – 2023 alles rajame riigigümnaasiume. Omavalitsused on alles ühinenud ja väga palju on see tekitanud segadusi. Kõik alles püüavad aru saada, milline on omavalitsuse reaalne võimekus. Palju suudetakse omavahel reaalselt koostööd teha. Annaksin siin natuke aega olukorra selginemiseks.

Ja lõpuks ei saa me välistada mingit kolmandat või neljandat varianti. Näiteks nagu muuseumid läksid sihtasutuse ühise juhtimise alla. Milline varinat parim on, näitab aeg,” on minister Repsi seisukoht.

Viimasel ajal on ka mitmed erivajadustega koolid, kaasa arvatud Siimusti kool, tundnud hirmu selle ees, et nende omandisuhet tahetakse muuta ja nad viia omavalitsuste alla. Haridusminister Repsi sõnul on aeg näidanud, et kõik valikud on olulised. Oma roll on  täita riigkoolidel, erivajadustega laste koolidel, munitsipaalkoolidel ja tavakoolidel.

„Elu on näidanud, et erivajadused on nii varieeruvad, nii erinevad, et siin tuleb võimalikult palju anda riigi poolt paindlikkust ja teha võimalikult palju koostööd koolide ja omavalitsute vahel.

Mis puutub Siimustisse, siis on tegemist väga hea kooliga ja tänasel päeval ei ole küll riigil ühtegi plaani seda kooli koondada või kokku panna. Aga ma ei välista, et võib-olla mingite aastate pärast, kui koolivõrk paremini kohaneb, võib olukord muutuda,” lausus minister.

„Mida me täna näeme, on see, et aina rohkem erivajadustega lapsi läheb õppima tavakoolidesse. Ja põhjus ei ole mitte selles, et erikoolid ei tee head tööd. Vastupidi, tehakse head tööd ja lapsevanemad usaldavad neid koole, kuid küsimus on pigem nimes. Eriti kui lapsevanemad ise on selles suhtes väga ettevaatlikud.”

Minister toob näiteks Soome praktika, kus kõige paremini töötavad erivajadustega koolid teiste koolide filiaalidena või koolituskeskuste nime kandes. Kus on siis erivajadustega lastel on oma pesa.

„Ma ei välista, et ühel hetkel on ka Siimusti ühe või teise kooli armas filiaal, kes saab olla iseseisev, aga piisavalt kaasatud ning rahaliselt stabiilne. Täna ei ole siin riigil kindlaid plaane, kuid ma näen mitme omavalitsuse puhul huvi, et kui riik need koolid koos rahadega ja garantiidega üle annab. Siis ei jäta omavalitsus neid koole erivajadustega laste kooli nime alla, vaid nad saavad mingi teise kooli naturaalseks osaks. Aga täna, homme ja ka ülehomme see veel teema ei ole,” lausus minister Reps kindlalt.

TIIT LÄÄNE

blog comments powered by Disqus