Teisipäeval maakonda külastanud riigihalduse minister Janek Mäggi kinnitusel on Jõgevamaa rikas vaatamisväärsuste ja atraktiivsete ettevõtmiste poolest, mida tuleb aga osata tutvustada kaugematele piirkondadele nii Eestis kui välisriikides. Identiteedita ähvardab maakonda tühjaks jooksmine.
„Jõgevamaa jaoks on kõige tähtsam pidurdada väljarännet. Kindlasti ei ole ainult ühte meedet, kuidas seda probleemi lahendada ning uue sisserände tekitamine on raske,” sõnas Mäggi. „Haldusreformijärgselt vajab Jõgevamaa uut ja tugevat identiteeti ning kõik eeldused on selleks olemas. Iga omavalitsus on eriline: Põltsamaal on märkimisväärne ajalugu, Mustvee on kauni Peipsi kaldal Euroopa Liidu idapiiril ja Jõgeva külje all asub Palamuse Oskar Lutsu „Kevadega”. Senimaani pole aga Jõgevamaa suutnud oma identiteedikohti kokku sõlmida.”
Ministri sõnul paistab Jõgevamaa Tallinnast vaadatuna hoopis vähematraktiivsemana, kui seda tegelikult on. „Pigem on probleem selles, et ennast ei tehta nähtavaks ning oma tugevusi ei tooda esile. Teil on kolm erilist omavalitsust, kuid kõik on justkui omaette. Maakonnal tervikuna on kindlasti tulevikku, kui suudetakse koostööd teha. Esimese sammuna võiks koostada suurte projektide esikümne, et neid siis ühiselt välja käia ja realiseerida.”
Maakond vajab koostööd
Praegu tulevad Mäggi arvates Tallinnast vaadates vaid mõned maakonnad välja väga selge identiteediga. „Need on näiteks Saaremaa ja Võrumaa. Ülejäänud peaksid aga mõtlema, kuidas nende omalaadsus paremini väljapoole paistaks.
„Kui mõelda Eesti turismipiirkondadele, siis vaevalt tuleb kellelgi esimesena mõttesse Jõgevamaa. Kui siduda tervikuks aga Jõgevamaa ajalooline kultuur, Peipsiäärne puhkeala, kus on vesi soojem ning hinnad madalamad kui mere ääres, või Jõgeva oma külmalinna kuvandiga, siis olukord muutuks. Ja teadupärast käivad turism ja ettevõtlus käsikäes. Kõik see aitaks elavdada ettevõtlust, mis on omakorda maakonna peamine arenguvõti.”
Minister Mäggi toonitas, et eesmärgid ja sihid tuleb seada kõrgele. „Ainult suuurelt unistamine viib edasi.” Ta andis ka Põltsamaa vallavanemale Margus Möldrile ainest mõtlemiseks, mismoodi Põltsamaa loss uue kasutusalana taasatada.
„Kui on tugev ja värvikas idee, siis saab ka riigilt toetust. Nii nagu leiti ERM-i jaoks raha Tartusse. Kui Põltsamaa lossi teema ette võtta, siis tuleb seda teha ka maksimaalselt. Mitte arvestada sinna investeerimiseks 2,9 miljonit, vaid 60 miljonit, kui idee seda kannab.”
Minister Janek Mägi visiit algas mõttevahetusega Põltsamaa vallamajas, kus omavalituse käekäigust ja tuleviku väljavaadetest andsid ülevaate vallavolikogu esimees Andres Vään, vallavanem Margus Möldri ja teised vallajuhid.
Näidati filmi Põltsamaa valla tulevikuvisioonidest, mis muuhulgas tutvustas ekstreemspordi arendamisplaane Kuningmäel ja Kosmopargi rajamist. Arutelul jäi kõlama mõte, et Põltsamaa on alati silma paistnud edukate ettevõtete ja ettevõtlikkuse poolest, riigiametnikke on seal aga üldiselt vähe olnud.
Põltsamaa lossihoovis tehtud ringkäigul märkis minister Mäggi, et lossikompleksile uue elu andmiseks tuleks leida lahendus, kus tuuakse välja nii selle ajalooline omapära kui püütakse leida ka tänapäevaseid funktsioone. Üllatusideena käidi välja Muinsuskaitseameti toomine Põltsamaale.
Võimalustest puudust ei ole
Kohtumisel Jõgeva riigimajaks kutsutud hoones toonitas Janek Mäggi mõttevahetuse algul, et
tegelikult on Jõgevamaa võimaluste poolest märksa rikkam kui mõnigi teine Eestimaa piirkond. Selleks tuleb aga ühiselt pingutada maakonnas, kus elab hetkel 29 119 inimest ehk 2,2 protsenti Eesti elanikest ning kes annavad ühe protsendi riigi SKPst. Rändesaldo on maakonnas negatiivne ning rahvaarv vähenes mullu 192 inimese võrra. 100 tööealise elaniku kohta elab Jõgevamaal aga 21 last ja 38 pensioniealist inimest.
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse Jõgevamaa Talituse juht Taivo Tali avaldas arvamust, et Jõgevamaal on kolm märkimisväärsete iseärasuste ja tugevate arengueeldustega omavalitsust, kuid oluline on see, kuidas hakatakse tegema koostööd turismiettevõtluses ja teisteski majandusharudes, üldse erinevates eluvaldkondades.
Jõgevamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskuse juhataja Marve Millend kinkis Janek Mäggile Statistikaameti plakati, kust selgub, et Jõgevamaa naised on Eestimaa noorimad sünnitajad, maakonnas on kõige rohkem kiiruisutajaid, kasvatakse kõige rohkem küüslauku ja ravimtaimi. Lisaks kinkis Millend riigihaldusministrile „Jõgeva kollase” kartuli, mille peale Mäggi tänu avaldas ja esitas viktoriiniküsimuse: „Milliselt maalt kartul pärit on?” Õige vastus on Peruust.
„Meie meeskonnas algavadki tööpäevad sageli ministri esitatud viktoriiniküsimustega,” kommenteeris seda ministri nõunik Marica Lillemets.
Riigihalduse minister Janek Mäggi visiit lõppes kohtumisega Põltsamaa Ettevõtjate Liidu liikmetega. Minister tänas jõgevamaalasi maakonna tutvustamise ja erinevate probleemide esile toomise eest. Mäggi ütles sedagi, et kui on ideid ja ettepanekuid, võib talle meilile alati kirjutada või anda need edasi Põltsamaa linnavolikogu esimehele ja Põltsamaa Ettvõtjate Liidu presidendile Andres Väänale.
Kuna Janek Mäggi hobiks on luuletamine, siis kinkis ta kohtumistel osalejatele ka oma luuleraamatu „Hinge pealt ära”.
JAAN LUKAS
TIIT LÄÄNE
