2. märtsil hukkus Kohtla-Järvel ilmselt vingugaasi tõttu kaks inimest, kolmas viidi raskes seisundis haiglasse. Tegemist on väga traagilise juhtumiga. Päästeamet avaldab hukkunu omastele kaastunnet. Iga selline sündmus tekitab küsimusi, miks ja kuidas see juhtuda sai.
Iga elanik vastutab oma kodus gaasiseadmete paigaldamise nõuetekohasuse ja seadme kasutamise ajal selle korrashoiu eest. Oluline on vältida omavolilist ümberehitust või paigaldustööd ning reageerida varakult võimalikele ohumärkidele. Kohalik omavalitsus peab jälgima, et hoonel oleks nõuetekohane kasutusluba ja sellest kinni peetaks. Tehnilise järelevalve amet teostab järelevalvet gaasiseadmete ja gaasipaigaldiste kasutusele võtmisele, kasutamisele ja korrashoiu üle. Kui kõiki reegleid pidevalt järgitakse, on võimalik õnnetusi ära hoida. Kui ei, siis võib varem või hiljem juhtuda selline õnnetus nagu hiljuti Kohtla-Järvel.
Kui toimub reaalne õnnetus ehk kahju on juba tekkinud, siis tuleb appi päästeamet, olles selles ketis viimane lüli, sest õnnetusele reageerimine on pigem ebaefektiivne meede. Seega on kõige parem on õnnetus ära hoida.
Mida saavad päästjad teha?
Põhjusi, miks gaasiseadmetega õnnetusi juhtub, on mitmeid. Ruumis, kuhu gaasiseade paigaldatakse, peab toimuma õhuvahetus. Sageli on gaasiseade paigaldatud kinnisesse kappi. Aja jooksul ummistuvad suitsulõõrid. Nii tekib olukord, kus põlemisõhk jääb korterisse. Iga gaasi- ja ventilatsioonisüsteem vajab ka regulaarset kontrolli ja hooldust.
Oluline on jälgida, et seadme torustik ega ühenduskohad ei lekiks ning lõõrid poleks ummistunud. Sellest aastast alates nõuab tehnilise järelevalve amet, et vingugaasiandur peab olema eluruumis, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade. Kui eluhoonesse lekib vingugaasi, annab andur häiret.
Kohtla-Järvel Lehola tänaval tuvastasid tehnilise järelevalve ameti töötajad esialgse hinnangu kohaselt mitmeid olulisi rikkumisi ja puudusi: gaasikatel oli hooldamata ja polnud nõuetekohaselt paigaldatud, ruum ei olnud gaasiseadme ohutuks kasutamiseks piisavalt suur, seal puudus põlemisõhu juurdevoolu tagamiseks vajalik siirdeõhu rest või ukseava, ventilatsiooni- ja suitsulõõrid olid puhastamata ning puudus ka vinguandur.
Päästemeeskond võib eluruumi siseneda päästetööks, kui see on vältimatult vajalik. Päästjad peavad seega kohapeal hindama kõiki asjaolusid, et otsustada, kas nende tegevus on õigustatud ja vältimatult vajalik. Kui ühiskonnas eeldatakse, et päästjad peaksid sellistel sündmustel kiiremini ja jõulisemalt tegutsema, siis tuleks vaadata üle seaduse alused.
Igast juhtumist õpitakse
Samuti tuleks ühiskonnas sellisel juhul aktsepteerida, et väiksema ohukahtluse korral võidakse hakata eluruumide uksi lõhkuma. Seaduse järgi loetakse ukse lõhkumine päästetöö käigus õnnetusest põhjustatud kahjuks. Seetõttu kerkib küsimus, kas selliseks jõulisemaks tegutsemiseks ollakse ühiskonnas valmis.
Ukse maha võtmine ei ole tehniliselt ja taktikaliselt keeruline ning sellega saavad päästjad kiiresti hakkama.
Täna on olukord aga selline, et päästjatel peab olema info või vähemalt konkreetne kahtlus, et inimese elu või tervis on ohus ning sel juhul tuleb siseneda eluruumi. Alati uuritakse tunnistajate, kannatanute käest, kas majas võib veel inimesi olla, samuti kontrollitakse konkreetseid ohunäitajaid sündmuskohal. Kui on kahtlus, et päästetöö käigus tuleb siseneda eluruumi, siis seda ka tehakse.
Kindlasti õpivad päästjad hiljutisest juhtumist, kogutakse infot, et analüüsida, kas ja mida reageerimises muuta. Täna ei saa veel kindlalt öelda, et kaks inimest surid vingugaasi tõttu, samuti mitte seda, et päästjad oleksid saanud nad päästa. Küll aga saab olemasoleva info põhjal öelda, et gaasiseadmed olid hooldamata ja valesti paigaldatud ning ruumis puudus vinguandur.
Tehnilise järelevalve amet tuvastas kõik need rikkumised kahjuks alles pärast seda, kui õnnetus oli juba toimunud. Antud juhtum näitab selgelt, kui oluline on pöörata tähelepanu seadme ohutusele ja varakult reageerida võimalikele ohumärkidele, sest pärast on liiga hilja.
