2017. aasta osutus nii Eesti, kui maailmamajanduse jaoks üllatuslikult edukaks. Kas soodsad tuuled jäävad meid saatma ka alanud uuel?
Maailmamajanduse käekäigu ennustamine 2018. aastal ähvardab ilmselt nii mõndagi analüütikut lõhestunud isiksuse sündroomiga. Lähenedes ülesandele matemaatiliselt, viitavad nii reaalsed majandusnäitajad, kui erinevad ettevaatavad indikaatorid, kindla ja laiapõhjalise majanduskasvu jätkumisele. Teisalt tekitab pea kõigi varaklasside mõõdutundetu hinnakasv ja sünged pilved maailmapoliitikas tunde, et tänase turusentimendi pea peale pöördumine võib toimuda ka üleöö.
Elu viib edasi vaid optimism ja kõige tõenäolisema, “peavoolu-stsenaariumi”, kohaselt jätkub tänavu laialdane majanduslik tõusulaine. Pea kõik maailma suuremad majandused on (vähemalt iseenda lähiajalugu arvestades) saavutanud hea kasvuhoo, mille järsk lõpp näib tänasel päeval siiski ebatõenäoline. Teistega võrreldes on majandustsükli hilisemasse faasi jõudmas USA, kus erinevalt teistest suurtest keskpankadest, tõstis föderaalreserv 2017. aastal intressimäära koguni kolmel korral. Sellele vaatamata peaks USA majanduskasv tänavu kiirenema 2,6 protsendini. Ühendriikide niigi tugevat sisenõudlust soosib tänavu nii maksureform, kui kiirenev palgakasv. USA-st ei jää palju maha ka eurotsoon, mille SKP peaks prognoosi kohaselt sel aastal suurenema 2,3 protsendi võrra. Euroala majandus sai jalad alla USA-st oluliselt hiljem, mis tähendab suuremat ressursside alakasutust ja potentsiaali kauem kestvaks tõusuperioodiks.
Arenevatel turgudel jääb pilt riigiti endiselt erinevaks. Hiina majanduskasvu aeglustumine jätkub plaanitud tempos ja peaks 2018. aastal tähendama 6,6 protsenti SKP tõusu – kui mitte muidu, siis vähemalt statistikaameti kaasabil. Indias külvab Narendra Modi ettearvamatu majanduspoliitika segadust, kuid areneva majanduse orgaaniline kasv koos keskpanga intressilangetuse positiivse mõjuga, peaks tänavu majandust kergitama 7,5 protsendi võrra. Majanduskasv saab olema aeglasem Brasiilias ja Venemaal, kes üritavad tasa teha eelnevate aastate majanduslanguse vältel kaotatut. Kuigi täna on ootused kahe riigi majanduskasvule suhteliselt sarnased, 2 protsendi kandis, siis on nafta hinna oodatust kiiremast kasvust võita rohkem just viimasel.
Ebakõla helge majanduse ja sünge poliitika vahel
Kui reaalmajanduse poolel on ootused optimistlikud, tekitab kõhedust olukord poliitikas ja finantsturgudel, paradoksaalne on just nende vaheline ebakõla. Kui majanduselus näib tõusuperiood kergitavat kõiki paate, siis välispoliitikas kuhjuvad riskid igal rindel. Pärast 2016. aasta populistide võidukäiku, andis 2017. aasta Euroopale natuke hingamisruumi, ent ükski suurest probleemidest pole leidnud lahendust ning äärmuslikud poliitikud on endiselt populaarsed. Läbirääkimised Suurbritannia lahkumiseks Euroopa Liidust on seni edenenud, kuid raskemad küsimused ootavad alles ees. Korea poolsaarel tekitab olümpiamängude eel ärevust USA presidendi ja Põhja-Korea diktaatori tuline sõnasõda. Mõlema mehe ettearvamatu loomus võib päädida lõpuks ka lubatu elluviimisega. Lisaks tumestab regiooni tulevikku aina agressiivsem Hiina, kes soovib oma mõjuvõimu laiendada. Hetkel näib ka tõenäoline, et tänavu hakkab Trump oma teravat retoorikat kaubanduspartnerite aadressil vähemalt osaliselt ellu viima, mis võib endaga kaasa tuua kui mitte otsese kaubandussõja, siis vähemalt teatud piiranguid vabale kaubavahetusele. Taoliste poliitiliste riskidele tõenäosusprotsendi omistamine on aga enesepettus, mis tähendab, et täna ei arvesta nende ilmnemisega ei majandusprognoosid ega finantsturud. Kuid milline oleks maailmamajandus, kui hullud stsenaariumid tõesti lahti rulluks?
Finantsvarade hinnaralli lõppeb, kuid millal?
Omaette teema on finantsturgude praegune tase. 2017. aastal tegid tugeva tõusu kõik maailma olulisemad aktsiaturud. Tõeliselt taevase kõrguse on saavutanud USA ettevõtete aktsiad. Eufoorilise finantsturu ehk kõige piltlikumaks ilminguks oli krüptorahade hullus. Kuigi paljud professionaalsed investorid võtsid juba lõppenud aastal konservatiivse positsiooni, eeldades, et eriti USA turul ülikõrgeks muutunud hinnatase ei saa olla kestlik, pole ettevaatus end ära tasunud ja ralli kestab endiselt. Kuigi ettevõtete majandustulemused saavad 2018. aastal olema tugevad, on väga raske ennustada, millal katkeb turuosaliste kannatus hinnaralliga kaasa minemisel ja otsustatakse tulu realiseerida. Seetõttu võib eeldada, et vähemalt eelmisel aastal püsinud rekordiliselt madal volatiilsus ei jää kestma.
Õnnis elu ääremaal
Raketid Eesti taevas õnneks ei lenda ja ka erinevate varaliikide hinnakasv on siin olnud vähemalt ühes tempos üldise jõukuse suurenemisega. Nii peaks kõigi märkide järgi osutuma 2018. aasta Eesti majanduse jaoks edukaks ja kasv laiapõhjaliseks. Ehk üheks lihtsamini ennustatavaks majanduskasvu allikaks on majapidamiste tarbimiskulutuste suurenemine. Sellest aastast kehtima hakkav tulumaksusüsteemi muudatus jätab rohkem raha kätte eelkõige vaesematele leibkondadele, kelle puhul on kõrge tõenäosus, et lisandunud raha suunatakse otse tarbimisse. Lisaks toetab julgemat tarbimist jätkuvalt väga soodne olukord tööturul, kus kõrgena püsivad nii tööhõive kui palgakasv. SEB prognoosi kohaselt peaks eratarbimise kasv küündima tänavu koguni 4,2 protsendini.
Sisenõudluse teise olulise komponendi, investeeringute poolel, on signaalid vastakad. Põhivara soetamine hakkas kasvama küll juba mullu, kuid tulemust mõjutasid mõne sektori suurinvesteeringud. Kõige kindlam on usk ehitusturu aktiivsusesse 2018. aastal, mida toetab suuresti valitsussektori tegevus. Laulva revolutsiooni põlvkond ja üldine jõukuse suurenemine peaksid veel aktiivsena hoidma ka eluasemeturu, kuigi demograafia tõttu ei kesta suur nõudlus enam kaua. Varasem ettevõtete laenuportfelli mahu langus pöördus eelmise aasta novembris taas kasvule, mis koos kõrge tootmisressursside kasutamisega tähendab loodetavasti, et ettevõtjad näevad taas vajadust ja võimalusi oma äri edendamisse ka kapitali panustada. Küll hakkab kiire tööjõukulude kasvu tõttu aina tähtsamaks muutuma küsimus, kas piisab senise äri efektiivsemaks muutmisest või tuleb konkurentsis püsimiseks midagi uut välja mõelda, mis suuremat väärtust loob.
Eesti sisemajanduse kogutoodangu kujunemisel mängib kõige suuremat tähtsust ettevõtete võimekus oma kaupa ja teenuseid välisriikides müüa. Ekspordi poolel peaks konjunktuur olema 2018. aastal pigem soodne. Eesti peamiste sihtturgude – Soome ja Rootsi – majanduskasv saab prognoosi kohaselt olema kiirem, kui Euroopa Liidus keskmiselt. Lisaks saab ka euroala majanduskasv olema viimaste aastate kiireim. Suurimaks riskiks on Rootsi ehitus- ja kinnisvaraturu aeglustumine, mis hakkab piirama Eesti puidutööstuse senist tempokat kasvu.
MIHKEL NESTOR, SEB majandusanalüütik
