Läbi suve, sügise ja takkapihta talvelgi sadanud vihm on lisaks põllumeestele saanud tõeliseks nuhtluseks ka metsameestele. Paljud raieootuses seisvad metsalangid ei lase isegi jalgsi liikuma, mis siis veel tehnikast rääkida. Vesi lainetab puude all ning pinnas on niiskust silmini täis. Alles viimase paari päeva miinuskraadid on pisukest jääkirmet kasvatanud ja maad tahendanud. Ilma talvisemaks muutumist ootavad nii metsafirmade harvesterid kui tavalised saemehed.
Need, kellel metsamassiivid maha lõigatud ja laoplatsile veetud, ei pääse hetkel puitu välja vedama, sest veoteede ehitamine ja taastamine sööks ära kogu saadava tulu. Või tõstaks tooraine hinna ajutiselt lakke. Metsa raiumine ja töötlemine on ühtviisi keeruliseks muutunud mitte ainult hakkepuiduga tegelevate firmadel, vaid ka küttepuid varuvatel väikeettevõtjatel.
Märk sellest on juba seegi, et kui tavaliselt kostis metsadest sae undamist läbi jõulukuu, siis nüüd valitseb senimaani vaikus. Paljud küttepuude tegijad ootavad paremate talveilmade saabumist ega hakka vesises metsas ukerdama. Kogenumad metsaettevõtjad märgivad, et sellist vaatepilti Eestimaa metsades pole viimasel kahekümnel aastal täheldatud. Võta kinni, kas kliima soojenemine astub meile nii jõuliselt kannale või on tegemist lihtsalt ühe järjekordse olematu talvega, nagu neid varemgi ette tulnud.
Igatahes on metsameestel saed juba ammu teravaks ihutud, metsateatised vormistatud ning nüüd oodatakse tegutsemisluba kõrgemalt poolt.
