Merilii ja Triinu Jalg säravad tähtedena kabetaevas

11

Jõgevalt pärit õed Merilii ja Triinu Jalg on spordimaailmas tuntud kui tublid kabetajad, kes iga aastaga aina kõrgemale ja kõrgemale tõusevad. Sellel aastal pälvis Merilii Eesti meistrivõistluste naistearvestuses kulla nii 64ruudulises kui ka 100ruudulises kabes.


Alles hiljaaegu naasid tüdrukud Bulgaariast maailmameistrivõistlustelt, kus Triinu Jalg noppis kuni 13aastaste tüdrukute seas pronksmedalid klassikalises ja kiirkabes ning hõbeda välkkabes. Euroopa meistrivõistlustel saavutas ta 64ruuduses kabes kolmanda koha nii välkturniiril, kiirturniiril kui ka klassikalisel turniiril.

„Sel aastal on olnud Eesti meistrivõistlused, siis kõige tähtsamad olid Euroopa meistrivõistlused ja maailmameistrivõistlused. Septembris lähme Poola. Seal toimuvad võistkondlikud maailmameistrivõistlused, kus esindame Eestit. Lisaks on olnud väiksemaid võistlusi,“ andis Triinu Jalg tehtust ja plaanidest ülevaate. Viimane väiksem võistlus, kus õed osalesid, oli laupäeval peetud Jõgeva Kabeklubi seeriavõistluse viies etapp. 13 võistleja seast pälvis Merilii kuuenda ja Triinu seitsmenda koha, naiste arvestuses noppis esimese koha Merilii ja teise Triinu. Väiksemad võistlused on tüdrukute hinnangul heaks võimaluseks treenida ja kogemusi omandada.

Kabepisik tuli koolist

Kui Jõgeva seeriavõistluse viienda etapi viimases voorus oli Merilii vastaseks Jõgeva Kabeklubi all mängiv Kalle Lokk, kogunes laua ümber palju huvilisi kaasa elama. Mäng osutus nii põnevaks, et viimaste käikude ajal hoidis ilmselt iga teine pealtvaataja hinge kinni. Jälgijad ja sähvivad fotoaparaadid aga Meriliid ei seganud. „Varem häiris see palju, nüüd enam mitte, lülitan enda ümbert kõik muu välja,“ sõnas ta.

Õed leidsid enda jaoks kabemaailma tänu Vaike Soodlale, kes Palamuse koolis kaberingi juhendas. „Tema kutsus kõiki õpilasi mängima ja korraldas võistlusi. Ühel võistlusel sain medali. Vanemad mõtlesid, et võiksin kabega edasi tegeleda, ja otsisid mulle treeneri,“ meenutas Merilii. Suurema õe edu kannustas ka Triinut ja ka tema otsustas sama ala proovida. Nii lendasid õed kabetaevasse ja püsivad seal erksate tähtedena siiani.

Oma edu saladuseks peavad õed töökust. „Meie treener elab Tallinna lähedal ja käime peaaegu igal nädalal Tallinnas. Sellel aastal oli hea, et treener sai Bulgaariasse kaasa tulla ja siis saime igal õhtul trenni teha,“ rääkis Triinu. Trenni tegemise all mõtleb Triinu kolme tunni pikkusi õppetunde kabelaua taga koos treener Arno Uutmaga. „Ta näitab meile kas avanguid või paneb mingi seisu peale ja näitab, kuhu oleks hea käia. Mõnest seisust peame Meriliiga ise välja tulema,“ selgitas Triinu. Vaadatakse ja analüüsitakse teiste mänge.

Toetav pere ja kool

Lisaks kabetamisele ja tihedale võistlusgraafikule, käivad õed muidugi ka koolis, kusjuures Meriliid ootab järgmisel aastal ees gümnaasiumi lõpetamine. Seega on täiesti õigustatud küsimus, kuidas tüdrukud kooli kõrvalt kabetada jõuavad. „Aega tuleb planeerida, ja kui koduseid ülesandeid antakse, peab kõik kohe ära tegema, kui vaba aeg on. Triinul on raskem, sest tema käib veel teistes trennides ka,“ rääkis Merilii.

Noorem õde Triinu käib tõesti veel ka tantsimas. „Suvel käisin kergejõustikus, võib-olla ka nüüd hakkan ühel päeval kergejõustikus käima, koolis laulan lastekooris, aga praegu jätan vist rahvatantsu pooleli, sest mul polegi rohkem aega,“ tunnistas Triinu. Küsimusele, kas tüdrukutel on ööpäevas 24 tundi nagu kõigil teistelgi, noogutasid nad muiates.

Kahtlemata on kergem  kõigega toime tulla tänu toetavale perekonnale ja klassikaaslastele. „Õpetajad aitavad väga palju, ja kui ma millestki aru ei saa, siis tuleva klassikaaslased appi. Oleme õppinud ka võistluste ajal, ja pärast võistlusi oleme ühe või kaks päeva vabaks võtnud ja terve päeva õppinud,“ täpsustas Triinu. Ka Merilii hinnangul on klassikaaslastest palju abi. Tegelikult toetab kabetamine ja võistlustel käimine tüdrukute õpinguid igati. „Kabe arendab loogilist mõtlemist ja tänu sellele on loogikat vajavates õppeainetes lihtsam,“ tõdes Merilii. Triinu lisas, et matemaatika on tänu kabetamisele palju selgemaks saanud. „Palju saab reisida, arvan, et me poleks muidu nii palju reisida saanud. Välismaal saab keelt harjutada,“ kiitis Triinu, lisades, et tänu võistlustele saab juba veidi ka vene keeles suheldud, kuigi keel on endiselt veel raske.

Merilii unistab pärast gümnaasiumi lõppu juuraõpinguist ülikoolis. Just see ala tundub talle põnev. Triinut ootab mõne aasta pärast ees põhikooli lõpetamine. „Tahaksin gümnaasiumi heade hinnetega lõpetada, kaugemale ei ole ma veel mõelnud,“ sõnas ta.

Kui tüdrukutelt küsida, kas kabe on noorte seas populaarne spordiala, on arvamused kahesugused. „Väga ei ole. Kergejõustikus on palju rohkem noori sportlasi,“ tõdes Merilii. Triinu oli aga teisel arvamusel. „Kui meil koolis kabevõistlused on, siis paljud mängivad ka niisama kabet. Võib-olla poistele meeldib jalgpall rohkem, aga kabe on ka väga huvitav.“

KERTTU-KADI VANAMB

blog comments powered by Disqus