Laupäeval Kuremaa mõisa pargis toimunud Jõgevamaa memme-taadi kevadpeole andsid rahvusliku pidulikkuse ja hingesoojuse rahva- ja seltskonnatantsud, koorilaul ja pillimäng. Väärikas eas kultuuritegijad tundsid rõõmu esinemisest arvukale publikule. Järjepidevuse põlvkondade vahel lõi kooliõpilaste esinemine.
Tänavuse memme-taadi kevadpeo motoks valiti read tuntud laulust „On kallis mulle kodupaik“. Pikaajalise traditsiooniga kultuurisündmus algas rongkäiguga Kuremaa järve äärest mõisaparki.
„Hea on olla koos teiega. Väga hea, et hoiate ja väärtustate oma kogukonda, mille ilmekaks näiteks on ka tänane pidu,“ ütles tervituskõnes Jõgeva vallavanem Aare Olgo, kes kiitis seeniorieas kultuuritegijate entusiasmi, pealehakkamist ja optimismi.
Lustiverest oli peole saabunud kohaliku külaseltsi rahvatantsurühm „Meie küla naised“. „Avatants „Kupparimuori“ annab võimaluse igal rühmal teatud mõttes oma varianti tantsida,“ ütles nende juhendaja Karin Uusküla.
Lustivere rahvatantsija Riina Paluoja sõnul on tema lemmiktantsuks „Meie memmede Kaera-Jaan“. „Kui terve talve tublisti tööd tehtud, on end uhke peol näidata,“ kinnitas ta.
„Memme-taadi pidu aitab oluliselt kaasa, et väärikas eas kultuuritegijaid rohkem märgataks,“ märkis kuremaalane Ene Raudkats, kelle hobiks on rahvapärimuse kogumine ja kaastööde saatmine mitmetele ajalehtedele.
Kasepää rahvamajast osales peol seenioride naisansambel „Eluõied“ Diana Siiraku juhendamisel. „Esinejatele on selle peo boonuseks võimalus eakaaslastega kokku saada ja juttu ajada,“ lausus rahvamaja juhataja Terje Lill, lisades, et peokava on pikk ja põhjalik. Jõgeva laulukollektiivi Laulusõbrad liige Endla Pihlak kinnitas, et Kuremaal võetakse kultuurirahvast alati väga hästi vastu. „Siin on kaunis mõisahoone, park ja järv. Hea, et repertuaari valiti loodus- ja maalähedased laulud, nagu näiteks „Vooremaa“ ja “Paunvere polka“.
Põltsamaa koori Leelo lauljad nimetasid oma lemmiklauluks „Külatee“, mille autoriks Adu Birnbaum.
„Ma tegelen nii rahvatantsu kui ka laulmisega. Enne rongkäiku mõtlesin ennekõike sellele, et jalad vastu peaksid. Maa oli üsna pikk ja minul jalas kõpskingad,“ ütles Urve Rillo Palamuselt.
„Kuremaa on mulle varemgi tuttav. Nüüd, mil Avinurme kuulub Jõgevamaa koosseisu, on sidemed selle paigaga veelgi tihedamad,“ ütles Avinurme memmederühma Tantsurõõm liige Aili Koppel. Tema sõnul on rühm tegutsenud paarkümmend aastat. „Rahvatants pakub vanemaealistele toredat ajaviidet ja võimaldab kodunt välja saada,“ märkis Koppel.
Kooris lõid kaasa ka Raja vabaajakeskuse ansambli Rainka liikmed, kelle emakeeleks vene keel. Kaugemalt oli peole saabunud Türi kultuurikeskuse lauluklubi Helle Maalmani juhendamisel.
„Meie lapsed ootasid väga, mil saavad sellele peole tulla,“ tunnistas Siimusti lasteaed-algkooli direktor Kaja Reiman. Seda õppeasutust esindas tantsurühm Siimusti Siimukesed, juhendajaks Ingrid Virks.
Laste tantsurühmadest osalesid peol ka Jõgeva põhikooli Marulised Ave Anslani juhendamisel, Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi 2. klassi rahvatantsurühm Lillekesed Kadri Lille ja Anna Haava nimelise Pala kooli 1.-2. klassi rahvatantsurühm Marve Juursalu juhendamisel.
Meeleolukaks lõppetteasteks oli Ullo Toomi tants „Oige ja vasemba“.
Peo üldkorraldajad, Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse juhataja Tiina Tegelmann ja Eili Rajapuu kultuuriseltsist Jensel tänasid peo kunstilisi juhte Lea Isotamme, kes oli ühtlasi teadustaja, Vello Pütseppa, kooride dirigenti Kristiina Rajat, tantsude üldjuhti Maimu Karva, rahvamuusikakollektiivide juhti Eha Niglast, helitehnik Ringo Saart ja kõiki teisi, kes sündmuse kordaminekule ühel või teisel viisil kaasa aitasid.
Järgmine Jõgevamaa memme-taadi kevadpidu peetakse aastal 2020.
JAAN LUKAS
