Meie koguduse piirkond on Torma kant praegusest Jõgeva vallast ja Mustvee vallast kuni Vooreni. Koguduse liikmeid elab samuti Ulvi ümbruses ja Mustvees, praegu ka üle Eesti laiali, kõige enam Tartus, Rakveres, isegi piiri taga.
Suure Torma-Lohusuu kihelkonna, mille peakirik oli Tormas ja filiaalkoguduse kirik Lohusuus(Lohusuu oli omaette kogudus, ainult õpetaja oli sageli Tormaga üks), moodustasid endised Avinurme ja Lohusuu vald, Mustvee linn, Kasepää vald, Saare valla põhjaosa ja Torma ümbrus. Rahvaarv sellel territooriumil lähenes 19. sajandi lõpus 12 000le ja enamus elanikke oli tol ajal koguduse liikmed.
Enamasti maeti Torma kalmistule. Matuste järjepidevus on siin säilinud ja surnuaiapühal tuleb tavaliselt kokku tuhandeid inimesi üle Eesti. Praegusele Torma kalmistule on maetud alates aastast 1774, kui keisrinna Katariina II keelas matmise kirikute ümber ja kiriku põranda alla.
See suur kihelkond on jagunenud neljaks. Lohusuus on olnud abikirik 1667. aastast (1680. aastast omaette kihelkonnakirik). Mustvee luteri kirik sai valmis 1881. Mustveel, Tormal ja Lohusuul oli pikka aega üks õpetaja. Kõigepealt eraldusid sellest suurest seltskonnast avinurmikud, nemad said oma õpetaja 1903. Kirik sai seal valmis 1910 ja kihelkonnaks sai Avinurme 1920. aastal. Mustvee sai iseseisvaks koguduseks 1926. Ka nõukogude ajal oli kuni 1963. aastani Tormas ja Mustvees üks õpetaja. Et suure kihelkonna sees tekkisid omaette kogudused, tuli kasuks siis, kui nõukogude võim püüdis inimesi kirikutest eemale hajutada. Nii said inimesed maakohtades oma kiriku ümber koonduda. 1964. aastal oli siin veel ligi 1300 liikmemaksu maksjat.
Möödunud aasta lõpus 168 liikmeannetuse maksjat. See on meil viimased 12 aastat üsna stabiilne, vahepeal mõne annetaja võrra isegi kasvanud, kuigi vanemaid ustavaid koguduseliikmeid lahkub igal aastal igavikku. Meie olukorras on stabiilsus hea asi.
Juba seitsmendat aastat on meil selline ülestõusmispüha, et kõigepealt on suures kirikus jumalateenistus, siis toitlustamine pastoraadis ja pärast jagame humanitaarabiriideid. Sellel päeval on käigus bussiring, buss toob inimesed kaugematest küladest kirikusse ja viib pärast tagasi.
Jumalateenistusel esinevad seekord Torma puhkpilliorkester Kristi Talistu juhatusel ja segakoor Serviti Kääpalt Ülle Sakariase juhatusel. Tormas on üle saja aasta olnud traditsioon, et Torma puhkpilliorkestri liikmed mängisid päikesetõusul kiriku kellatornist Jumalale kiitust. Praegu mängivad, et puhkpillimängijad enne 1. ülestõusmispüha jumalateenistuse algust kirikuaia värava ees mõned muusikapalad
Pärast jumalateenistust pakutakse pastoraadis kuuma suppi, teed-kohvi ja kooki. Ülestõusmispühade ajal on teinekord pakutud ka värvitud mune. Seda korraldavad Jussi Kalevi ja Natalja Peltomaa. Varem MTÜ Peipsi Pärl poolt, nüüd eraisikutena. Selliseid üritusi on aidanud teha ka Pakila kogudus, meie sõpruskogudus Soomes. See on tore, kui inimesed pärast jumalateenistust süüa ja omavahel suhelda saavad – kinnitatud nii hinge kui ihu poolest.
Kõige lõpuks jagatakse humanitaarabiriideid. Esimest korda tegime nii aastal 2011 advendiajal. Peale seda on see toimunud järjepidevalt igal aastal 1. advendil ja 1. ülestõusmispühal.
Peale koguduse juhatuse ‒ Jussi Kalevi ja Natalja Peltomaa, Talvi Sildma ja Aare Uleksini ‒ on teisigi aktiivseid vabatahtlikke abilisi. Meid on palju aidanud doktor Toomas Aro.
- märtsil pandi kirikuaeda üles prožektor, mis valgustab kiriku torni. Selle panid oma kulul üles koguduse liikmed Urmas Kask ja Reigo Rosin.
Nad said selle mõtte südamesse 2017. aastal, kui käisid 19. augustil koos oma peredega Torma kirikuga tutvumas. Kiriku välisvalgustus on nende kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks ja kohalikule kogukonnale, et muuta Torma ümbrus veelgi kaunimaks. Torma kogudus on neile selle eest väga tänulik. Nüüd tuleb Torma Maarja kiriku ilu ka hämaral ja pimedal ajal rohkem esile.
Esimene ülestõusmispüha on suurim kristlik püha. Kui mõtleksime sügavamalt selle üle, et Jumala Poeg Jeesus Kristus on oma kannatamise, surma ja ülestõusmise läbi võitnud patu, surma ja kuradi meelevalla, siis peaksime küll iga päev hõiskama suurest rõõmust ja olema Jumalale tänulikud. Jumala arm ja halastus on kõigi inimeste jaoks ilmunud siia maailma. Meil on vaja see ainult usus vastu võtta.
Häid ülestõusmispühi kõigile Vooremaa lugejatele!
MEHIS PUPARTI jutu pani kirja ANDRA KIRNA
