Palamuse rahvamajas anti üleeile kätte 28. Oskar Lutsu nime kandev huumoripreemia. Selle pälvis tänavu Jõgevalt pärit vabakutseline näitleja, dramaturg ja stsenarist Martin Algus. Preemiasumma suuruseks kujunes seekord 4258 eurot ja 18 senti.
Stipendiumi vormis huumoripreemiat annab välja MTÜ Sokuturi koostöös Palamuse vallavalitsusega ning preemiasumma kogutakse kokku annetuste teel. Annetajateks on huumorist lugu pidavad asutused, ettevõtted ja eraisikud. Tänavu oli annetajaid ühtekokku 53.
“Olen sõnatu,” ütles Martin Algus, kui preemiasumma suuruse teada sai. Kopsakas stipendium rõõmustas teda loomulikult, veelgi enam tundis ta aga rõõmu selle üle, et tema kodukandis juba aastaid huumoripreemiat välja antud on.
“Nalja on päris raske teha ja tore on, et keegi ka selle valdkonna tegijaid esile tõstab. Tavaliselt tunnustatakse igal pool ikka tõsisemates žanrites tegutsejaid,” sõnas Martin Algus.
Palamuse publiku ette tulles luges ta hakatuseks ette mõned naljakamad katked oma seriaalistsenaariumidest. Just nende kirjutamine oli põhiline, mille eest teda huumoripreemiaga tunnustati. Alguse kirjutatud on näiteks populaarsete ja humoorikate telesarjade “Ment”, “Ühikarotid”, “Kalevipojad”, “Keskea rõõmud” ja „Doktor Silva” stsenaariumid. “Naabriplika” meeskonnas täidab ta nüüd aga produtsendi ülesandeid. Stsenaariumi kirjutamise tööjärje andis ta üle Urmas Lennukile.
Nagu ikka, tuli laureaadil vastata ka Palamuse rahvamaja juhataja Ivar Vinkmanni ja publiku küsimustele. Laureaat ja küsitleja seekord omavahel tutvustamist ei vajanud: Algus ja Vinkmann õppisid omal ajal Jõgeva 1. keskkoolis paralleelklassides ning tegid koos Lianne Saage-Vahuri juhendamisel kooliteatrit.
Ivar Vinkmann uuris laureaadilt, kuidas temast üldse kirjamees sai.
“Mäletan, et Siimustis, kus ma lapsepõlves elasin, oli laste mänguväljakule toodud veoauto ZIL kabiin,” meenutas Martin Algus. “Mina istusin tihtipeale kabiini katusel ja jutustasin teistele lugusid nupumees Atist ja Välek-Vibulasest. Ema oli mulle neid kodus lugenud. Paraku jäi raamatust pärinevast väheks: teised tahtsid ikka teada, kuidas lugu edasi läheb. Ei jäänudki muud üle, kui ise üha uusi seiku juurde mõelda.”
Kooli ajal meeldis Martin Algusele kirjandeid kirjutada ja sahtlisse valmis mõni novellgi. Laureaat märkis enesekriitiliselt, et ta polnud just kõige distsiplineeritum koolipoiss, ent päris suurtesse jamadesse ta ka ei sattunud. Küllap aitasid kooliteatris tegutsemine ja sahtlisse kirjutamine ülearust energiat õigesse paika suunata.
Kuulab oma tegelast
Mis naljategemisse puutub, siis seda pole Martin Algus endale kunagi eraldi eesmärgiks seadnud. Küll aga juhtub alatasa, et mõni tema loodud tegelane mingi naljaka mõttekäiguni jõuab. Ja siis tulebki tema teksti huumor sisse.
“Seriaali kirjutama asudes ei saa nii, et teed kohe alguses üldise skeemi valmis ja see hakkabki toimima,” ütles Martin Algus. “Mina eelistan kirjutada algul mõned osad valmis. Ja siis, kui tegelased on juba natuke oma iseloomu näidanud, hakkab skeem tasapisi paika joonistuma. Püüangi dialooge kirjutades lähtuda tegelaste endi loogikast. Kirjutaja peabki oma tegelast armastama ja teda n-ö kuulata oskama. Kui kirjutada seriaali ainult raha pärast, siis ei tule sellest midagi välja.”
Martin Algus on nõutud stsenarist ja kirjutamist on tal väga palju.
“Kui oleksin siis, kui mulle esimest seriaalistsenaariumi kirjutada pakuti, teadnud, et see töö nii mahukas on, siis oleksin hoolikamalt järele mõelnud,” tunnistas Algus.
Vaatamata suurele koormusele, jääb tal aga ikka aega ka mingit lepinguvälist kirjatööd teha. Arvutis on tal tavaliselt päris mitu poolikut asja, millest tavaliselt vormuvad näidendid. Ühe neist — “Kahkesajala” — tõi ta möödunud aastal ka ise lavale. Seda mängitakse Ugala teatris praegugi.
Martin Algus on mitmes enda stsenaariumiga seriaalis ka väiksemaid osi mänginud.
“Olen õppinud siiski näitlejaks ja tahan end sel alal vormis hoida. Seriaalis kaasa tegemine ei asenda küll teatrilaval näitlemist, ent väikese rahulduse saab sellestki,” sõnas Martin Algus.
Tavaliselt mängib ta seriaalides pahelisi tegelasi. Neid on põnevam mängida kui ontlikke. “Ükskord uitasin Tallinnas Kalamaja kandis ringi ja sattusin ühes tagahoovis grillijate vaatevälja. Üks neist hõikas: “Kuule, miks sa selline siga oled?” Ehmatasin algul, aga siis sain aru, et jutt käib mitte minust, vaid minu kehastatavast tegelasest seriaalis “Ment”. Nii et see oli puhtalt kunstiline, mitte isiklik küsimus,” jutustas Martin Algus.
Tuntakse ära
Tänaval tuntaksegi teda ära eelkõige tänu sellele, et ta seriaalides mänginud on. Tiitritest stsenaariumi autori nime keegi ju naljalt välja lugeda ei viitsi, saati siis veel uurida, mis nägu inimene selle nime taga on. Nii et tuntus pole Martini jaoks veel probleemiks muutunud. Ka naljamehe kuulsus pole talle nii külge hakanud, et võõrad ligi astuksid ja nõuaksid: “Noh, Martin, tee nüüd nalja!”
“Doktor Silva” on Martin Alguse stsenaariumiga seriaalidest värskeim: seda on eetrisse jõudnud minna ainult mõned osad. Seriaali tegevus toimub Järva-Jaanis ja selles toimetavad üsna veidrad tegelased. Küsimusele, kas järvajaanilased talle aleviku maine rikkumise pärast sõimukirju pole kirjutanud, vastas Martin Algus eitavalt.
“Tegelikult on asi nii, et nii Järva-Jaanis kui ka sealt mitte kaugel asuvas Esnas, kus toimub “Naabriplika” tegevus, suhtuvad kohalikud meie tegemistesse päris hästi, sest tänu seriaalidele on nende kodupaigas palju rohkem rahvast käima hakanud. Esnas peetakse populaarset Naabriplika laatagi. Ja pulmarongid peatuvad Naabriplika maja juures. Võib-olla mõnele kohalikule teevad need seriaalid ka meelehärmi, ent enamik saab siiski hästi aru, et need, kes teleekraanil tegutsevad, on ikka virtuaalsed, mitte päris Järvamaa inimesed,” ütles Martin Algus.
Palamusele oli ta tulnud koos isaga — just nii, nagu Arno Lutsu “Kevades” esimesel päeval kooli läks.
“Ega ma poja pärast silmi maha lööma pea,” ütles Martini ehitusjuhist isa Juhan Algus. “Tõsi, meie arvasime omal ajal, et Martinist tuleb skulptor, sest ta voolis tohututes kogustes vahvaid plastiliinist kujukesi. Aga tuli hoopis kirjamees.”
Martin Algus käis pärast autasustamistseremooniat ka Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis ning leidis sealses ekspositsioonis ühelt pildilt ka iseenda. Pilt kujutas stseeni Ugala teatris 2002. aastal välja toodud “Kevade” lavastusest ning Algusele meenus, et ta kehastas selles lavastuses Visakut.
RIINA MÄGI
