Jõgeva valla sümboolikakavandi autorit Marju Pottiseppa ajendas konkursil osalema koos sõpradega tehtud reis Jõgevamaale. Usutluses Vooremaale tõdes Pottisep, et sümboolikal kujutatud jääkristall-lumehelves pole tema nägemuses mitte ainult külmalinna sümbol ning selgitas maakonnalehele ka teiste elementide ja värvide väljavalimise lugu ja tähendust.
Erialalt olete teatrikunstnik. Kuivõrd olete varem tegelenud sümboolika kujundamisega? Mis motiveeris osalema Jõgeva valla sümboolikakonkursil?
„Teatrikunstnikuna pole ma juba päris kaua tegutsenud. Läksin reklaamialale tööle nüüdseks pea 25 aastat tagasi ja seal tuli tegemist teha graafilise disainiga. Ka logode kujundamisega, mis on samuti sümboolika, firmade ja brändide oma. Logode puhul hakkab nende kujundamine pihta toote või firma olemuse uurimisest, unikaalsete omaduste otsimisest võrreldes konkurentidega, sihtgrupi analüüsimisest. Sama kehtib ka kohasümboolika puhul, teemat tuleb tundma õppida. Logode puhul on käed vabamad, aga heraldikareeglid kirjutavad üsna paljusid asju ette. Kuid märk on märk: see peab võimalikult nappide vahenditega kandja kohta infot andma.
Kui sel suvel käivitus suurem sümboolikakonkursside laine, sattusin selle info peale Facebookis. See on huvitava traditsiooniga žanr, ja ajalugu on mind ka alati huvitanud (teatri- ja filmikunstnikul pole selle uurimisest pääsu). Nii et asusin asja uurima ja kavandeid tegema, kui vabamaid hetki oli. Et Jõgeva kant oli olnud just meie sõpruskonna sellesuvise Eesti uurimise retke huviorbiidis, siis olin juba eelnevalt päris palju teadmisi kogunud. Nii et oli, mille põhjal ideid aretada!
Millised emotsioonid ja mõtted tekkisid, kui selgus, et Teie töö on välja valitud?
„Olen mõttes olnud valmis oma vapitegemised lihtsalt uute kogemuste ja teadmiste kontole kandma, aga et see kavand osutus valituks, oli muidugi meeldiv üllatus. Ega ei oodanud küll midagi, sest need konkursid tunduvad olevat üsna suure osavõtjaskonnaga ja sel puhul silma jääda on lihtsalt pime õnn.„
Mis teie kavandil Jõgeva valla lipule ja vapile tuleb? Rahvas räägib lumehelbekesest, kas olete saanud inspiratsiooni ka Laiuse lossivaremetest?
„Laiusel käies tundus see üks vägev koht. Teadmine, et seal on Karl XII tükk aega viibinud, jäi pähe tiksuma… Huvi pärast otsisin ka Karl XII vappi, et kas seal oleks midagi, mis ajaloopärandina kasutamist väärt. Aga polnud midagi nii huvitavat, kui lootsin. Ja praeguses ajas sündinud valla sümboolikas ainult kaugele ajaloole pühenduda ei tundunud ka siiski päris asjakohane. Seda enam, et näiteks Torma ja Palamuse ei oleks kindluse teemaga eriti haakunud. Jätsin sellest ideest alles müürlõike kui kindlusrajatise heraldilise sümboli. Ning vaatasin, kas saaks kuidagi kajastada ühinevaid valdu. Nägin vanu vappe kõrvuti pannes, et peaaegu kõigil on kujutatud ristikheinalehte. See ühisosa saigi uue kujundi sünni alguseks. Sättisin ristikulehed ringile ja pikendasin varred keskele kokku, nii saigi jääkristall-lumehelves.„
Vaadates Teie kavandit, võib arvata, et olete saanud mõtteid külmalinna temaatikast. Võib olla on Teie nägemus hoopis sügavam?
„Külmalinna kuulsus on Jõgevale muidugi külge jäänud ja ega minagi saanud sellest mööda vaadata. Seda enam, et sai suvel seda külmasammast siin taga otsitud ja selle juures loomulikult selfisid tehtud. Kui selline ainulaadne rekord on olemas, siis miks mitte seda ära kasutada. See tõik näitab, et siinne rahvas peab ka karmides oludes hakkama saama. Aga nagu eelmisest vastusest nähtub, pole antud lumehelves pelgalt külmalinna sümbol, vaid kätkeb lisatähendust ühinenud ristikheinalehtedes „
Kuidas mõtestate lahti värvide tähenduse Jõgeva valla sümboolikal?
„Sinine värv on sama, mis Eesti riigilipul. Tähendusena märgib see valla territooriumil asuvaid järvi, et ka erilise looduse osa oleks vapil kajastatud. Hõbeda ja valge kohta leidus ingliskeelsetes materjalides seletusi, et need on heraldikatraditsioonis olnud rahu ja siiruse värvid (sinine on tõde ja truudus). Tundusid Jõgevale sobilikud küll.„
Osalesite ka Jõgeva valla uue lipu heiskamisel. Millised on muljed sündmusest, Jõgevast kui vallakeskusest?
„On väga liigutav, kui osatakse võtta aega ja viia läbi rituaale. Oma ajalugu tuleb ikka ise teha. Jälle on, mida oma töisest kogemusest võrrelda: ei tule eriti meelde, et mõne firma uue logo puhul oleks muusika mänginud ja oleks kõnesid peetud.
Avastasin sel päeval enda jaoks rongiliikluse uued rõõmud, aga ka seda, et imelik küll – bussiga poleks Tallinnast otse Jõgevale saanudki… Nägin oma silmaga nii Jõgeva 20. sajandi arhitektuuripärandit kui ka auhinnatud ja poppi liimpuidu-maja – bussijaama. Tõdesin rõõmuga, et kalamajalik kohvikukultuur on Ateljee kohviku näol ka Jõgeval täitsa olemas. Ja muidugi oli väga huvitav vestelda vallajuhtidega, kuulda siitkandi tegemistest ja tulevikuplaanidest.„
JAAN LUKAS
