Kuigi maailma poliitiline keskkond on aastakümnete ebastabiilseim, ei ole mitmed riskistsenaariumid realiseerunud ja maailmamajandus liigub edasi senisest jõudsamal sammul.
Euroala majanduskasv hoogustub ja prognoos mitme Eesti olulise kaubanduspartneri lähituleviku osas on varasemast optimistlikum. Eesti majanduskasv on prognoosi kohaselt kiirenemas, seda mõjutab nii parem välisnõudlus kui riigi eelarvepoliitika.
Maailmamajandus elavneb vaatamata poliitikas toimuvale
SEB-i uuenenud majandusprognoos Nordic Outlook vaatab maailmamajanduse lähitulevikku varasemast optimistlikuma pilguga. Kuigi populistlike ja protektsionistlike poliitikute esiletõus on viinud ebakindluse majanduspoliitika arengusuundade osas enneolematult kõrgele, ei ole paljud kardetud ohtudest reaalsuseks saanud.
Poliitilisi riske aitab tasakaalustada arenevate riikide majanduskasvu tugevnemine ja globaalne investeerimisaktiivsuse tõus. Maailma kõige jõukamate riikide, 35 OECD liikmesmaa, keskmine majanduskasv küündib tänavu 2,1 protsendini ja 2018. aastal 2,2 protsendini. Kõrged kindlustundeindikaatorid viitavad võimalusele, et kasv võib olla isegi kiirem. Samas vajavad lahendust mitmed majanduspoliitilised võtmeküsimused: varanduslik ebavõrdsus, vananev rahvastik ning töökohtade kadu sektorites, mida mõjutab digitaliseerimise ja automatiseerimise võidukäik.
USA-s annab tooni lahjenenud Trumponoomika
Ameerika Ühendriikides on kooskõlas ekspertide ootusega osutunud Donal Trumpi julgemad majanduspoliitilised ideed praktikas rakendamatuteks ja Ühendriikide president näib mitme teema osas seetõttu suunda muutnud olevat. Tugeva tööturu ja suurenenud kapitalikulutuste tõttu peaks USA majandus kasvama 2017. aastal 2,3 protsendi võrra, mis on märkimisväärne paranemine võrreldes 2016. aastaga. 2018. aastaks ootame Ühendriikides 2,5 protsendi suurust SKP tõusu.
Kuigi mõned prognoosijatest on Ühendriikidele ennustanud ka kiiremat kasvu, jääme SEB-s skeptiliseks eelarvestiimulite suuruse osas, mida Trump suudab kongressis läbi suruda. USA tööturul muutub olukord sellegipoolest veelgi kitsamaks: töötus langeb pea nelja protsendi tasemele ja palgakasv kiireneb 3,5 protsendini aastas.
Arenevate riikide majanduste kohanemisprotsess uute oludega on nad muutnud vähem sõltuvaks USA föderaalsreservi intressipoliitikast, kuid kõrge võlatase ja poliitilised riskid kätkevad endas ohtu. Hiina SKP kasvab tänavu 6,7 protsenti ja 2018. aastal 6,3 protsenti.
Olukord paraneb selgelt töötlevas tööstuses ja ehituses, kuid riigipoolsel survel on oodata krediiditingimuste rangemaks muutumist. See küll piirab Hiina kasvu, kuid tasakaalustab samas majanduslikke riske. Nii Brasiilia kui Venemaa väljuvad sellel aastal majanduslangusest, toetudes toorainehindade taastumisele. Majanduskasv saab olema kiireim Indias, kus vastaka rahareformi kõrval on valitsus võtnud ette ka mitmeid majanduskasvu soosivaid samme.
Euroopa majandus seisab tugevamatel jalgadel
Euroopa majandust elavdab tugevam tööturg ja investeerimisaktiivsuse tõus. Euroala riikide keskmine majanduskasv saab nii 2017. kui 2018. aastal olema kaks protsenti, seejuures on kasv laiapõhjaline.
Hirmud poliitilise ebakindluse ees on mõnevõrra hajunud, kuna mitmed olulised valimised on populistide jaoks osutunud ebaedukaks. Täna ei tundu, et ka Saksamaa parlamendivalimised suudaksid seda olukorda väärata. Pikaajalisemad ohud on siiski ilmselged. Prantsusmaa uus poliitiliselt vähekogenud president peab otsima kompromisse nii lõhestunud ühiskonnas kui poliitikute vahel, taustaks nõrk majandus ja kõrge töötus. Teiste riikide seast paistab nii finants- kui poliitiliste ohtude poolest silma Itaalia.
Eesseisvat Brexit’i protsessi saab iseloomustama terav retoorika ja poliitilised jõupositsioonid. Peaminister Theresa May ja tema juhitavad konservatiivid võivad tugevdada erakorraliste valimiste järel oma positsiooni parlamendis, kuid see ei avalda mõju läbirääkimiste teisele poolele ja risk kõneluste täielikuks läbikukkumiseks on selge. Seetõttu pärsib poliitiline ebakindlus Suurbritannia majanduskasvu terve prognoosiperioodi vältel.
Tagasipöördumine normaalse rahapoliitika poole
Kuigi ekspansiivse rahapoliitika õigustuseks leidub endiselt mitmeid häid argumente, siis on aina raskem põhjendada selle äärmuslikumate vormide, nagu negatiivsed intressimäärad ja varaostuprogrammid, vajalikkust. Seetõttu eeldame, et USA föderaalreserv jätkab senisel kursil ning tõstab oma peamist intressimäära kolmel korral nii 2017. kui 2018. aastal. Euroopas ootame septembris Euroopa keskpangalt otsust langetada pankade deposiitidele kehtestatud negatiivne intressimäär -0,4 protsendilt -0,25 protsendi tasemele ja vähendada varaostuprogrammi mahtu. Keskpanga edasised sammud saavad sellegipoolest olema ettevaatlikud.
Finantsturgude käitumine on olnud vastandlik. Hoolimata poliitilisest ebakindlusest ja kartusest poliitikute poolt põhjustatud majanduskriisi ees on globaalsed aktsiaturud püüdmas kõigi aegade kõrgemaid tasemeid. Lisaks on viimase 10 aasta kõige madalamal tasemel ka volatiilsus- ehk nö “hirmuindeksid”. Tuginedes tulude kasvule ja suurenenud majandusaktiivsusele võivad aktsiahinnad tõusu jätkata. Brenti toornafta hind peaks prognoosiperioodi vältel jääma vahemikku 55-60 USD barrelist, kuid võib pakkumispoolest mõjutatud turul jääda sellest ka allapoole.
Rootsi majanduskasv on endiselt kiire
Põhjamaade majanduskeskkond jääb lähiaastail soodsaks. Rootsi senine ülikiire majanduskasv võtab küll hoogu maha, kuid aeglustumine on varem oodatust tagasihoidlikum. 2017. aastal suureneb Rootsi SKP prognoosi kohaselt 3,1 protsenti ja 2018. aastal 2,6 protsenti, mis teeb Rootsist endiselt ühe kõige kiiremini kasvava majandusega riigi Euroopas. Varasemate aastate hoopidest on kosumas ka Soome ja Norra. Tugevneva investeerimisaktiivsuse ja kõrge majandusliku kindlustunde tõttu oleme tõstnud Soome kasvuprognoosi ja ootame põhjanaabritele 2017. aastal 1,6 protsendi ja 2018. aastal 1,7 protsendi suurust SKP kasvu. Kapitaliinvesteeringud on paranemas ka Norras, kus majanduskasv piirdub nii 2017. kui 2018. aastal siiski veel 1,4 protsendiga.
Eesti majandust toetab parem välisnõudlus
Eesti on üks enim ekspordist sõltuvaid riike kogu Euroopas, mistõttu on kiirem majanduskasv euroalal ja Põhjamaades meie jaoks äärmiselt soodne. Võrreldes varasemate aastatega muutub Eesti majanduskasv veidi laiapõhjalisemaks, seda nii tänu tugevamale ekspordile kui investeeringute taastumisele. 2017. aasta osas säilitab SEB-i prognoos siiski ettevaatlikuse, eeldades 2,2 protsendi suurust majanduskasvu.
Aasta esimeses pooles võib kasvutempo olla sellest siiski kiirem ja soodsa konjunktuuri jätkumisel, ei saa välistada vajadust ootusi tõsta. Suureks muutuseks Eesti majanduses, võrreldes varasemate aastatega, on inflatsiooni taastumine, mis küündib prognoosi kohaselt tänavu kolme protsendini. Kiire inflatsioon hakkab piirama eratarbimise kasvu, kuid et palgakasv püsib hoogne ja majapidamiste kohanemine hinnatõusuga on järk-järguline, ei ole kasvutempo aeglustumine liialt järsk. 2018. aastal hoogustub uuesti nii eratarbimine kui kiireneb majanduskasv, mida võimendavad mitmed poliitilised otsused nagu tulumaksureform ja suured riiklikud investeeringud. Riigi jõuliste sammude varjuküljeks võib saada kapitali ja tööjõu liikumine sisetarbimisega seotud harudesse, mis pikaajalises plaanis Eesti konkurentsivõimet pigem kahjustab.
Teiste Balti riikide käekäik jääb sarnaseks Eesti omaga. Läti ootab maksureformi toel 3,5 protsendi suurust majanduskasvu nii 2017. kui 2018. aastal. Üle kolme protsendist majanduskasvu ootab ka Leedu, kus sarnaselt Eestile on murekohaks tõusmas kiire palgakasv ja ettevõtete võime sellega piisavalt kiiresti kohaneda.
MIHKEL NESTOR, SEB majandusanalüütik
