Maikuu oli rekordiliselt soe ja päikesepaisteline

Lõppenud maikuu kujunes Jõgeval 1922. aastast algava vaatlusrea kõige soojemaks. Kuu keskmine õhutemperatuur 14,5°C ületas viimase 96 aasta keskmist nelja kraadi võrra ja senist 2013. aastal registreeritud rekordit ühe kümnendikkraadi võrra. Nii kõrge kuu keskmine õhutemperatuur on tavapäraselt iseloomulik juunikuule.

Klimaatiline suvi (ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 13°C) algas käesoleval aastal siin kandis 10. mail, mis on keskmisest ajast (3. juuni) enam kui kolm nädalat varem. Juba järgmisel päeval, 11. mail, algas südasuvine soe aeg (ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 15°C), mis algab tavapäraselt alles juuni keskpaiku. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis maikuu jooksul üle 20 kraadi 20 päeval, mis on samuti rekord vaatlusreas. Viimase 96 aasta keskmisena esineb selliseid sooje päevi lehekuus seitse. Kogu maikuu kõige kõrgemaks õhutemperatuuriks registreeriti tänavu 28,2°C, mis mõõdeti 14. mail. Sellest näidust kõrgemaid õhutemperatuure on Jõgeval esinenud lehekuus üheksal aastal, sellest käesoleval sajandil kolmel korral. Maikuu kuumuserekord (30,5°C) mõõdeti 2014. aastal.

Tugevaid, st olulist kahju tekitavaid öökülmi tänavu mais ei esinenud. Õhus, kahe meetri kõrgusel maapinnast miinuskraade ei registreeritud, maapinna lähedal mulla kohal esinesid külmakraadid neljal ja rohul 13 ööl. Kõige madalamaid temperatuure registreeriti 6. mai öösel – õhus 0,2°C, maapinna lähedal mulla kohal -2,5°C ja rohul -5,5°C. Marjapõõsad selleks ajaks veel ei õitsenud. Keskmiselt on öökülmad siinkandis lõppenud õhus 21. maiks.

Päikest paistis lehekuus väga rohkesti – 418 tundi, mis annab uue rekordi vaatlusritta. Senine rekord 402 tundi on registreeritud 2002. aastal.

Vihma sadas tänavu mais tavapärasest napimalt – esialgsetel andmetel maakonnas 7 kuni 25 mm. Kuu algus oli vihmane, kuid alates 5. maist sadas väga harva ja napilt.  Äikest esines kuu jooksul 2-3 päeval. Äikesega kaasnes mõnel pool rahe. Vihmade järel tekkis põldudel mullakoorik. Kuu viimases kolmandikus nappis niiskust mullas taimede normaalseks kasvuks ja arenguks ning ristikul oli märgata päevastel tundidel närbumist.

Vaatlusrea keskmisena on kogunenud Jõgeval maikuus sademeid ligikaudu 50 mm, kuid tänavu sadas meteoroloogiajaama andmeil ainult 17 mm. See oli siin kandis juba kolmas väga kuiv maikuu järjest siin kandis. 2017. aastal sadas lehekuus Jõgeval 8 mm ja 2016. aastal 4 mm. Tänavusest maikuust kuivemad on olnud viimase 96 aasta jooksul veel lisaks kahele eelmisele aastale 2002. aasta kaheksa, 1976. aasta seitsme ja 1971. aasta 16 millimeetriga.

Kõrge temperatuurirežiimi tõttu oli taimede areng kuu jooksul väga kiire. Efektiivseid (üle 5°C) õhutemperatuure kogunes Jõgeval kasvavas kokkuvõttes mai lõpuks 371 kraadi, mis ületab vaatlusrea keskmise 139 kraadi võrra ja on senises vaatlusreas kõige suurem summa. Viimase 96 aasta keskmisena on nii suur summa kogunenud 16. juuniks ja viimastel aastatel kasutatava normi (1981-2010. a keskmine) järgi 12. juuniks. Talirukis alustas tänavu rekordiliselt vara pea loomist (20. mail) ja õitsemist juba mai viimastel päevadel.

Tänavu võis mai lõpus osadel talinisupõldudel näha juba ka esimesi loonud viljapäid. Viimase 50 aasta keskmisena on mai lõpus õunapuud alles õitsenud, tänavu aga lõppes õitseaeg juba 24. maiks. Suviteraviljade arengufaaside alguskuupäevades nii suurt edumaad võrreldes tavapärasega ei olnud, sest sajuse aprilli ja mai alguse tõttu jäid külvitööd tavapärasest hilisemale ajale.

LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog

blog comments powered by Disqus