Eestis oli 2014. aastal kasutatavast põllumajandusmaast 16 protsenti ehk 155 600 hektarit mahemaad. Euroopa Liidu riikide hulgas oleme mahepõllumajandusmaa osatähtsuselt kolmandal kohal, meist veidi suurem on see Austrias (18 protsenti) ja Rootsis (17 protsenti).
Mahepõllumajandusmaa hulka arvatakse kogu maa, mida majandatakse tunnustatud mahepõllumajanduslike nõuete kohaselt: nii täielikult mahepõllumajanduslik maa kui ka maa, kus alles toimub üleminek mahepõllumajanduslikule tootmisele. Seega võetakse mahemaana arvesse vaid põllumajandusameti mahepõllumajanduse registris ametlikult registreeritud ja rangete reeglite järgi majandatavad maad ning mitte kogu sünteetiliste mineraalväetiste- ja tehislike taimekaitsevahenditevaba põllumajandusmaa, mida Eestis on mahemaast palju rohkem.
Euroopa Liidus oli 2013. aastal kasutatavast põllumajandusmaast mahepõllumajandusmaad keskmiselt kuus protsenti. Lähinaabritega võrreldes on mahepõllumajandusmaa osatähtsus Eesti järel kõrgeim Lätis (10 protsenti), järgnevad Soome (üheksa protsenti) ja Leedu (kuus protsenti). EL suurtes põllumajandustootjariikides on mahepõllumajandusmaa osatähtsus madalam. Näiteks Poolas, Prantsusmaal ja Ungaris jääb see alla viie protsendi.
Eestis oli 2014. aastaks mahepõllumajandusmaa pind võrreldes 2003. aastaga suurenenud ligi neli korda. Samal perioodil on rohkem kui kaks korda kasvanud ka mahepõllumajandustootjate arv. 2014. aasta lõpus oli Eestis esialgsetel andmetel kokku juba 1542 mahemajapidamist. 155 600 hektarist mahepõllumajandusmaast oli 2014. aastaks 88 protsenti täielikult mahepõllumajandustootmisele üle viidud. Ülejäänu osas kehtis mahepõllumajandusele ülemineku aeg, mille jooksul samuti juba mahepõllumajanduslikke nõudeid täidetakse, kuid toodangut veel täielikult mahedaks ei loeta.
Ligi kolmveerand Eesti mahepõllumajandusmaast on söödakultuuride all. Maheteravilja ja -kaunvilja kasvatatakse 30 400 hektaril, enam hoolt nõudvaid mahepuuvilju ja -marju 1602 hektaril ning maheköögivilju 143 ja mahekartulit 205 hektaril.
Ühest küljest on mahepõllumajandus keskkonnasõbralik tootmisviis, kuid teisalt jäävad toodangumahud mahepõllumajanduslike põllumajandussaaduste puhul siiski tavatootmisest oluliselt väiksemaks. Saak võib olla isegi kaks korda väiksem. Näiteks oli 2014. aastal Eesti keskmine teraviljasaak 3,7 tonni hektarilt, mahedal teraviljal aga 1,5 tonni hektarilt. Et suur osa mahemaast on söödakultuuride, eelkõige rohumaa all, siis on Eestis hea võimalus ka maheloomakasvatuseks. 2014. aastal oli Eesti lammastest täielikult mahepõllumajanduslikul pidamisel 42 protsenti, kitsedest 22 protsenti, veistest 12 protsenti ning mesilasperedest neli protsenti. Maheseakasvatusega ja mahelinnukasvatusega tegeldakse vähem.
Praegu jõuab suur osa mahepõllumajanduslikust toodangust tarbijateni siiski veel sellele viitava märgistuseta või isegi töödelduna koos tavapõllumajandustoodetega.
EVE VALDVEE, statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
ANDRES KLAUS, statistikaameti juhtivstatistik
