Jõgeval toimunud kohvikutepäeval meelitas arvukalt publikut kohale kultuurikeskuse ees asunud TV3 toimetaja Sven Soiveri tänavakohvik. Eriti muidugi ajal, mil telekanali avalikul lindistusel asusid väitlema riigihalduse minister Janek Mäggi ja riigikogu liige Igor Gräzin.
Tegemist oli avalöögiga märtsikuus toimuvatele riigikogu valimistele, sest nii Keskerakonda esindav Mäggi kui reformierakondlane Gräzin kandideerivad just Tartumaa-Jõgevamaa ringkonnas. Loodetud põnevat debatti kahe erudiidi vahel ausalt öeldes siiski ei toimunud.
Väitluseks oli välja pakutud korraldajate arvates Jõgevamaad kõige enam puudutav teema – raudtee. Nii mööduski enamik väitlusajast raudteest rääkides, mis kuulajaid küll tuliselt kaasa elama ei pannud.
Kõikide valitsuste möödalaskmine
„See on meie valitsuste kollektiivne viga, et raudteede ümber pole tekkinud sellist elu, nagu peaks,” viitas Gräzin oma jutus Jõgevale.
„Arvan, et siinne kunagine mõisahärra Manteuffel keeraks ennast hauas ringi, kui ta teaks, et raudteelt ei teenita kasumit. Et seitsesada aastat õpetasime eestlasi elama ja nüüd te siis ikka ei oska majandada.”
Minister Mäggi märkis, et raudtee teema on saanud üldiselt teenimatut kriitikat. „Rail Balticu teema ümber on tekitatud foon, et me ei tahagi raudteed.”
Igor Gräzin viitas oma esinemises, et kui Jõgeval on ainult neli-viis rööpapaari, siis see-eest Koidula piiripunktis on neid kümme, kuid ühtegi rongi ei sõida. Küsimus on raudtee tasuvuses.
Küll oli juttu Tabivere ja Uderna jaamast, Konrad Mägist ja Betti Alverist. Gräzini hingestatud raudteejutu peale arvas Mäggi:
„Sa ei peaks, Igor, võib-olla üldse riigikokku kandideerima, vaid hoopis Eesti Raudtee juhatuse esimeheks.”
Gräzin toonitas mitut puhku, et raudtee ja regionaalpoliitika vahele võib asetada võrdusmärgi. „Mida siis teha? Esimene asi on see, et lepime kokku: raudtee ei ole liiklusvahend, vaid raudtee on Eesti riigi regionaalpoliitika. Hoiame seeläbi alles neid inimesi, kes raudteede ääres juba elavad, on need siis linnad või talud,” rääkis Gräzin ja võrdles raudteevõrgustikku inimese veresoonkonnaga.
„See on nagu veresoon, mille otstes on elav organism. Kui veresoon läbi lõigata, siis katkeb ka elu. Nii, nagu on paljude raudteelõikudega Eestis juhtunud.”
Kui Liivimaa eralduks Eestist
Lõpuks diskuteerisid Mäggi ja Gräzin selle üle, miks on Eesti kaldu Tallinna suunas. Vaieldi, kas Tallinna eelistamist ülejäänud Eestist alustas endine või praegune valitsus.
„Tallinn elab ülejäänud Eesti arvelt. Äkki me peaksime hakkama mõtlema Liivimaa peale, kes me siin varem olime. Sest miks peame Tallinna üleval pidama, ehk elaks ka ise,” arutles Igor Gräzin, viidates seejuures asjaolule, et kuni aastani 2030 on Tallinna – Tartu maanteel tehtavad investeeringud paigas kuni Mäoni ehk siis Liivimaa piirini. „Seal hakkab siis tulevikus tallinlasi ootama sõbralik Liivimaa piirivalvur,” ennustas riigikogulane Gräzin.
„Arvan siiski, et tegelikult on elu sellistes väikestes kohtades, nagu ka Jõgeva seda on, palju puhtam ja rõõmsam kui Tallinnas. See võib olla kõige olulisem väärtus,” arvas minister Janek Mäggi.
TIIT LÄÄNE
