See, et Jõgeva maavalitsus möödunud aasta viimasel päeval oma tegevuse lõpetas, ei tähenda, et senine maavalitsuse hoone päris tühjaks oleks jäänud. Seal tegutseb näiteks endiselt Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskus, millele antakse üle nii mõnedki sellised ülesanded, mida senini täitis maavalitsus. 2. jaanuarist alustas seal aga tegevust rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna maakondlik talitus.
Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskuse (JAEK) juhatuse liikme Marve Millendi sõnul on rahandusministeerium määratlenud, millised senini maavalitsuste täita olnud ülesanded peaksid üle minema maakondlikele omavalitsusliitudele või maakondlikele arenduskeskustele. Loetelu on päris pikk. Sealt leiab sellised punktid, nagu maakonna arengu kavandamine ja suunamine, maakonna võrgustikutöö ja piirkonna turundamine, maakondlik väliskoostöö, kohaliku omaalgatuse programmi rakendamine, regionaalsete investeeringutoetuste programmi maakonna projektide prioriteetsuse hindamise korraldamine, rahvatervise edendamise ja maakonna kultuurivaldkonna koordineerimine, maakonna turvalisuse nõukogu töö juhtimine ja korraldamine ning maakonna sümboolika ja teenetemärkide hoidmine.
“Mõningaid asju oleme varemgi teinud, mõned valdkonnad on meie jaoks aga päris uued, näiteks rahvatervise ja kultuuri edendamise ning turvalisusega seotu,” ütles Marve Millend. “Kui teiste valdkondadega saame, juhul, kui tööjõudu lisandub, ise hakkama, siis maakondlike kultuurisündmuste korraldamise võiks usaldada mõnele selles valdkonnas juba pädevale organisatsioonile.”
JAEK-ile võib lisanduda ka neid ülesandeid, mida senini täitis Jõgevamaa Omavalitsuste Liit, sest see organisatsioon on sisuliselt oma tegevuse lõpetanud.
“Osas maakondades on nüüdseks tekkinud omavalitsusliidust ja maakondlikust arenduskeskusest “kokkusulatatud” arendusorganisatsioonid, Jõgevamaal jäi aga pärast haldusreformi alles ainult üks täieõiguslik omavalitsusliidu liige – Põltsamaa vald. Üks vald ei saa aga liitu moodustada,” sõnas Marve Millend. “Olen rääkinud mõne vallavanemaga ning tundub, et nad on valmis teatud maakondlikud ülesanded ja tegevused, mis senini kuulusid omavalitsusliidu kompetentsi, delegeerima maakondlikule arenduskeskusele. Mis need on, millises mahus ja milliste summade eest neid tegema hakatakse, on veel täpsemalt läbi rääkimata.”
Töötajaid juurde
Kui praegu on JAEK-is ametis seitse inimest, siis ülesannete lisandudes tuleb ka töötajaid juurde värvata. Uute töötajate palkamiseks on aga vaja JAEK-i nõukogu otsust. Seda ei tule aga enne, kui paika on saanud JAEK-i uuele põhikirjale vastav kuueliikmeline nõukogu.
“Minu arvates oleks ideaalvariant kolm uut töötajat, aga nõukogu võib otsustada teisiti,” ütles Marve Millend.
Esimene suur töö, millega JAEK-il tuleks kiiresti tegelema hakata, on maakondliku arengustrateegia ja arengukava kokkupanek.
“Et mitte sabassörkijaks jääda, võiks see töö praegu juba käia,” ütles Marve Millend ja lisas, et nii maakonna arengustrateegia ja arengukava kui ka omavalitsuste uute arengukavade fookuses peaks olema sellel, kuidas peatada maakonna rahvaarvu vähenemine. Strateegiaid ja kavu võib teha nii häid kui tahes, aga kui pole neid, kes planeeritavaid hüvesid tarbima hakkasid, pole sellest mingit kasu.
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna maakondliku talituse juht Taivo Tali kinnitas, et nimetatud talituse ja JAEK-i töös on kokkupuutepunkte ja seega tuleb kahel ühes majas paikneval asutusel tõhusat koostööd teha.
Regionaalhalduse osakonna maakondlik talitus tegeleb Taivo Tali sõnul maakonnaplaneeringute ja riigi eriplaneeringute koostamise korraldamise, järelevalve teostamisega kohaliku omavalitsuse üksuste planeeringute üle, kohalike omavalitsuste üksuste nõustamisega planeeringute ja muudes küsimustes, riigi teenuste osutamise koordineerimisega maakonnas, haldus- ja asustusüksuse piiride muutmise korraldamise,
arvamuste andmisega maakonda puudutavate valdkondlike poliitikate osas, regionaalpoliitika kavandamisel ja väljatöötamisel osalemise ja mitme muu teemaga.
Maakondlikus talituses hakkab lisaks juhile tööle kaks ruumilise planeerimise spetsialisti (üks neist on, tõsi küll, praegu lapsepuhkusel) ja poole kohaga arhivaar. Kõik need inimesed tulid sisekonkursi korras maavalitsusest maakondlikku talitusse üle.
Küsimusele, kas maakondlikku talitusse on asja ka tavainimesel või pigem teisel ametnikul, vastas Taivo Tali, et pigem ametnikul.
“Aga olen Jõgevamaa ja riigiga seotud teemasid alati valmis kõigiga arutama,” ütles Taivo Tali.
Tulevane riigimaja
Tema sõnul on rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonnas ühtekokku 67 töötajat, kellest 55 viidi sinna üle senistest maavalitsustest.
“Paljud spetsialistid on meil terve osakonna peale ühised ning hakkavad oma põhi-tööpaigast teistesse maakondadesse väljasõite tegema,” selgitas Taivo Tali.
Tema sõnul on valmimas nn riigimajade kontseptsioon. Ka endisest Jõgeva maavalitsuse majast võiks saada riigimaja, kuhu koondatakse kohapeal tegutsevaid riigiasutusi ja hakatakse pakkuma riigiteenuseid.
Taivo Tali on sündinud Keilas, ent viimased 32 aastat elanud Tartus. Tartu ülikooli on ta lõpetanud geograafia ja regionaalplaneerimise erialal. Tema senised ametid on andnud talle praeguses tööga hakkama saamiseks palju kogemusi. Ta on juhtinud arengu- ja planeeringuosakonda Tartu maavalitsuses ja Sihtasutust Võrumaa Arenguagentuur, ent ta on olnud ka vallavanem, koostanud arenguprojekte ja -programme, arengukavasid, (maakondlikke) strateegiad.
“Loodan, et saan aidata kaasa Jõgevamaa arengule,” ütles Taivo Tali. “Mul ei ole ühtegi eelistust või poliitilist-majanduslikku seotust, mis mu tööd võiks segada. Saan olla täiesti neutraalne ning väljast tulijana tuua siia võib-olla veidi teistsugust mõtlemist. Ühelt poolt olen riigi ja rahandusministeeriumi esindaja kohapeal ja teiselt poolt viin koos partneritega maakonna huve Tallinnasse.”
RIINA MÄGI
